Kauneid pühi ja head vana aasta lõppu

Taaskohtumiseni uuel aastal.

23. aprilli tähistamine raamatu ja roosi päevana sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas ning süvendada inimeste lugemisharjumust – nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu.
1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus.
Eestis järgitakse raamatu ja roosi päeva traditsiooni alates 1998. aastast.

Valimised

Valimistega seoses võib tekkida küsimus, et kuhu ma siis minema pean? Siin on aadress, kus saad endale vajaliku jaoskonna üles leida.  /https://valimised.rahvastikuregister.ee/

Kabalas ja Purkus valimas käinud inimesed saavad pühapäeval tulla ainult Raikkülla.
Need kes alati Raikkülas käinud ootame teid ka ikka siia tagasi.

Veebruaris on meil üritused, üritused, üritused........

Rahulikku jõuluaega

Algab Sten Roosi muinasjutuvõistlus

Eesti Lastekirjanduse Keskus koos perekond Roosiga kutsuvad 11–15-aastaseid lapsi osalema Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Ants ja Ann Roosi pojale pühendatud võistlus toimub tänavu 27. korda.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone: “Meil on suur rõõm ja au jätkata nii pika traditsiooniga ettevõtmist. Haapsalus elavad Ann ja Ants Roos on keeletundlikud ja laste loovust toetavad inimesed, kes on loonud sisuka ja lastele huvipakkuva loomekonkursi. Eestis on vaid paar laste loomevõistlust, mis on sellisele ajaproovile vastu pidanud. Lastekirjanduse keskus koos Eesti Kirjandusmuuseumi, Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja Haapsalu Linnavalitsusega püüab seda suurepärast traditsiooni väärikalt jätkata.”

Sten Roosi muinasjutuvõistlus toimub alates 1993. aastast. Konkurss kuulutatakse välja igal aastal 6. septembril, Sten Roosi sünniaastapäeval. Kirjandusvõistluse eesmärk on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust. 2018. aastal võttis võistlusest osa 239 koolilast, välja anti 38 auhinda.

Muinasjutte võib kirjutada vabalt valitud teemal. Tekstide soovitav pikkus on 1–2 A4 lehekülge. Lood palume saata 14. jaanuariks 2019 märgusõnaga „Steni muinasjutuvõistlus“ meiliaadressil elk@elk.ee või Eesti Lastekirjanduse Keskusesse aadressil Pikk 73, Tallinn 10133. Tööle palume lisada muinasjutu autori nimi, vanus, kool ja klass.

Tulemused tehakse teatavaks pidulikul auhinnatseremoonial Eesti Lastekirjanduse Keskuses 2019. aasta mais. Lisaks peaauhinnale antakse välja mitmeid eriauhindu. Parimad muinasjutud avaldab ajakiri Hea Laps.

Raamatukogu 20 august suletud

Suvi läheneb

„Raamatute hilinenud tagastamise eest on päris karmid trahvid. Kümme piitsahoopi päevas ja seda ainuüksi pehmekaaneliste raamatute eest.“ Sellised olid reeglid Vanakuradi Aakri raamatukogus Ransom Riggsi raamatus „Hingede raamatukogu“. (lk 94 ) Meie raamatukogul reeglid nii karmid ei ole. 
Palun tagastage tagastamistähtaja ületanud raamatud, neid ootavad teised lugejad.
Soovitav on seda teha veel sellel kuul sest järgmisel on raamatukogu suvepuhkuseks suletud.

Kaasav eelarve

Juba neljandat aastat saab pakkuda välja ideid ning seejärel läbi hääletuse suunata, milles näevad valla kodanikud prioriteeti kasutada valla eelarvelisi vahendeid. Sellel aastal jagatakse enim hääli saanud projektide vahel 60 000 €.

8. mai kell 8.00 –  23. mai kell 8.00 – rahvahääletus

Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16 aastane isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel rahvahääletuse väljakuulutamise kuupäeva seisuga Rapla vallas. Hääletada saab elektrooniliselt valla kodulehel või isiklikult, identifitseerides ennast isikut tõendava dokumendiga Rapla Vallavalitsuses, teenuskeskustes ja kõigis Rapla valla raamatukogudes. Iga rahvahääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme erineva endale meelepärase idee poolt. Rahvahääletuse tulemusena reastatakse ideed vastavalt saadud häälte arvule, alustades enim hääli saanud ideest.

Rahvahääletusel enim toetust leidnud idee realiseerimise korraldab idee esitaja või vallavalitsus. Kui idee realiseerimiseks läbiviidava hanke tulemusel selgub, et selle maksumus ületab eelarves ettenähtud rahalisi võimalusi, antakse idee esitajale võimalus kaasrahastada idee realiseerimist puudujäävas osas, kaalutakse võimalusi eelarvevahendite ümberpaigutamiseks või selgitatakse võimalusi realiseerida paremuselt järgmine investeeringuidee. Võiduideed saab hakata ellu viima eeldatavasti juunis 2018.

Laekunud ideedega saate tutvuda http://rapla.kovtp.ee/kaasaveelarve2018

Täiendav info: Heiti Vahtra, tel 5340 4797, heiti.vahtra@rapla.ee.

Rapla valla piirkondlikud vestlusringid

Kätte on jõudnud aeg ühinenud Rapla valla arengukava koostamiseks.

Selleks, et antud dokument kajastaks objektiivselt kõigi piirkondade vajadusi, soovime läbi piirkondlike (ehk „kantide”) vestlusringide uurida, mis on seni positiivset toimunud ja tehtud, kus king kipub enam pigistama ning millised on peamised arengu vajadused ja võimalused.

Kutsume iga kandi elanikke, ettevõtjaid jt huvilisi osalema ning jagama oma teadmisi antud teemal!

Vestlusringid toimuvad:
25. aprill – Alu kant (Alu Spordihoone aula)
3. mai – Järlepa kant (Järlepa Hakuke)
7. mai – Hagudi kant (Hagudi Põhikool)
8. mai – Juuru kant (Juuru Rahvamaja)
9. mai – Kabala kant (Kabala Põhikool)
10. mai – Kaiu kant (Kaiu Rahvamaja)
15. mai – Kodila kant (Kodila Raamatukogu)
16. mai – Kuimetsa kant (Kuimetsa Rahvamaja)
17. mai – Kuusiku kant (Kuusiku Päevakeskus)
22. mai – Mahtra kant (Mahtra Seltsimaja)
23. mai – Raikküla kant (vabaaja keskus Lipal)
24. mai – Purku kant (Purku koolimajas)
29. mai – Rapla kant (Rapla Keskraamatukogu)
30. mai – Vahastu kant (Vahastu Trehavmise tare)

Rapla Vallavalitsus

Koosolekul osalevad Rapla vallavalitusest arendusnõunik Heiti Vahtra ja võimalusel ka vallavanem Piret Minn.

Rõõmsat kevade algust

Hõissa vastlad

Vastlapäev on liikuv püha, nõuab noort kuud ja teisipäevast päeva, kirikukalendris seotud lihavõttepühade ning nende eelse suure paastu algusega, seetõttu Lõuna-Eestis nimetatud lihaheitepäevaks. Vastlapäev lõpetab jõuludega alanud lõbustused ja on eelmänguks suurele lihavõttepühadeni kestvale paastule. Tuntud ka kui liugupäev – lasti liugu, et kasvaks hea lina. Linakasvu huvides käisid ka naised liumäel ning külas või kõrtsis aega veetmas. Lääne-Eestis võeti ette hokimängu meenutav kada-ajamine. Kõike halba ja vastikut sümboliseeriv kaltsupall aeti kepiotstega lükates oma küla piirest välja.

Kui kelku pole, pane kilekott tasku.
Aja kada välja: viska kodust või kontorist välja kõik ebameeldiv.
Täna on naisteõhtu. Helista, kellele vaja!
Kammi täna 7 korda pead ja mine juuksurisse. Kasvab korralik jõhv.
Vali ilus kont ja uurista keskele auk. Saad vastlavurri.
Homme algab paast. Küpseta kiiresti hiigelsuured vastlakuklid.

HEAD UUT AASTAT