Uudiskirjandus

Saabusid selle aasta viimased raamatud.

Lastele:

D´Achille, S. Talu: keera ja kuula
Inkpen, M. Kipperi jõululaupäev
Wilkins, K. Draakoni kolmnurk

Täiskasvanuile:

Chopra, D. Seitse vaimset seadust lastevanematele
Byrne, L. Inglid minu juustes
Kersna, V. 7x7
Mu kodune Eestimaa
Ulitskaja, L. Imaago
Vaikuse lävel: luulet rasketeks aegadeks
Vassiljev, V. Talvised pühadejutud
Veidemann, R. 101 Eesti kirjandusteost
Westerfeld, S. Ilusad

Häid pühi!

Tulekul Eesti väärtkirjanduse näidisnimekiri

Loe www.maaleht.ee

Uudiskirjandus

Eesti kirjandus:

Contra Okseoksjon
Kippel, E. Ahnitsejad
Lõo, L. Minu Tšiili
Reinaus, R. Vaevatud
Taar, A. Hulkumas ja põgenemas
Tiks, M. Ärimees

Tõlkekirjandus:

Coelho, P. Aleph
James, R. Kaunis kurjus
Kettu, K. Keevitaja
Nicholls, D. Üks päev
Rifbjerg, K. Anna (mina) Anna
Valseca, J. G. Nad võtsid minu mehe pantvangi

Liigikirjandus:

Hingekirjad: käsitöö kuldraamat
Kuidas rääkida lastega nii, et nad õpiksid kodus ja koolis
Maksimov, A. Andrus: vaikiv kangelane
Merimaa, M. Õitest hingeni
Niiberg, T. Suhtlemise kuldreeglid
Vesingi, M. Tervise hoidmise toidud

Lastele:

Kass, K. Nõianeiu Nöbinina
Keränen, M. Salapärane lillenäppaja
Kivirüüt, K. Kaku kabel ja teisi jutte
Laidla, S. Rõõmusõõm
Rannap, J. Proua Veideri hiirekull
Saksatamm, M. Tont ja mannapuder
Valter, E. Noodaspea luiskelood

Raamatukogueidekesed targemaks

Viimases Vikerraadio Kultuurikajas 26.11.2011 tutvustas Kivisildnik raamatukogueidekestele programmi
Tunne vaenlast ja õpi vältima eesti kirjanikku

Viidati ka Kaie Holmi artiklile Sirbis
Olukorrast rahvaraamatukogudes

Kui artikkel oli sisukas, siis Kivisildniku rubriik võttis lugemise isu üldse ära.

Kuum teema raamatukogudes

Kultuuriminister pahandab raamatukogudega, sest tema väitel ostavad ja laenutavad rahvaraamatukogud liiga palju välismaist seebikirjandust.
Kus aga jookseb piir väärtkirjanduse ja ajaviitekirjanduse vahel ja kuidas on lood kodumaise väärtkirjandusega?
Sellest võib lugeda 14.nov. Eesti Päevalehest Tänapäeva Eesti kirjandus: mis imeloom see on?
Siin räägivad kirjandusest oma ala spetsialistid.

Krista Kaer
Sõnal väärtkirjandus on nn tavaliste lugejate silmis negatiivne tähendusväli, mis on pärit juba Nõukogude ajast: kui ikka "ametlikult" väärt raamat, siis järelikult raskestiloetav ja tüütu. Inimestes ei tohi tekitada hirmu raamatute ees. Kui kogu aeg öelda, et väga hea ja tõsine kirjandus on see, mis nõuab tõsist tööd, siis - tegelikult ei nõua. Nõuab tihti küll süvenemist, aga ka see võib olla nauding.

Johanna Rossi hinnangul ei ole täiskasvanud lugeja maitse suunamisel mõtet, see töö tuleb teha koolis. Lugemisharjumuse tekitamine on pedagoogiline programm, mida saab rakendada haridussüsteemis.

Raikküla raamatukogus on 2011. aastal teavikute soetamiseks eraldatud summad järgmised:
Riigilt 987 €
Omavalitsuselt 1919 €
Peale selle ajakirjanduse tellimiseks eraldatud raha ainult omavalitsuselt ja see on 573 €

Uued raamatud

Eesti kirjandus:

Hargla, I. Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus

Hargla, I. Apteeker Melchior ja Rataskaevu mõistatus

Hargla, I. Apteeker Melchior ja timuka tütar

Hvostov, A. Sillamäe passioon

Kaljund, H. Lõhkine

Kõiv, S. Reet Tammiku

Laansalu, E. Minu Kreeka

Lender, M. Eleanor

Mikweldt, J. Kass, koer ja kolm õde

Nõu, E. Vabariigi pojad ja tütred 2. osa

Sepp, A. Meresoolane maasikmari

Tuulik, J. Nende aastate pilved

Vaino, E. Santlaagrid

Väli, L-M. Eikeegi eikunagi eikusagil

Tõlkekirjandus:

Beaton, M.C. Agatha Raisin ja nurjatu loomaarst

Beaton, M.C. Kõlvatu naise surm

Delinsky, B. Unistus

Lins, P. Jumala linn

Megre, V. Anasta

Meyer, S. Keha

Rendell, R. Koletis karbis

Vonnegut, K. Ürgpimedus

Liigikirjandus:

Aeroobika õpik

Aja lugu

Eesti koolimajad

Brauen, Y. Raudlind

Ehh, uhhuduur!

Erilaid, H. Aja jälg kivis: Inglismaa

Erilaid, H. Aja jälg kivis: Prantsusmaa

Hague, T. Tsoon 22

Lunter, A. Gilgamešist „Puhastuseni“

Osho Küpsus: vastutus olla sina ise

Nekrassov, A. Otsige naist

Pantvangis: 21. sajandi kümme vapustavat pantvangidraamat

Niiberg, T. Puud ja põõsad toiduks ja raviks

Siberi karm kool

Nagel, H. Sõjatee 20. Eesti Diviisis

30 rahvuslikus stiilis ehet

Vahvad sokimustrid

Lastele:

Inkpen, M. Kipper

Kass, K. Käru-Kaarel

Pfeiffer, A. Minu keha raamat

Lindgren, A. Pipi ajab kõik joonde ja teised lood

Lindgren, A. Pipi kolib sisse ja teised lood

Rapuntsel

Õudusjuttude varalaegas

Autod 2. Matu tuleb appi

Autod 2. Suur võit Londonis

Tore päev

Ülle Saar kinkis raamatukogule kolm raamatut. Need on:

Petrone, E. Minu Ameerika 1.
Petrone, E. Minu Ameerika 2.
Antsov, A. Mind päästis ravitseja

Suur tänu!

Olivia Saar 80

Olivia Saarega kohtudes ei oskaks kuidagi arvata, et see volüümika punapeaga särtsakas proua tähistab 18. oktoobril juba oma 80. sünnipäeva. Kadestamisväärselt heas füüsilises vormis, krapsaka kõnnaku ja sirge seljaga Oliviat ei näe naljalt ilma kõrgete kontsade ja hoolitsetud välimuseta. Vaatamata köitvale välisele on temas rohkelt sisemist soojust, hellust ja lüürilisust.
Nii alustab lastekirjanduse uurija Jaanika Palm Eesti Lastekirjanduse Keskusest tutvustust kirjaniku elust ja loomingust.

Näitena Olivia Saare loomingust üks väga värviline luuletus.

Mis värvi on kodu

Mu kodu
on kodumaa värvi -
valgete kaskede,
meelespealillede,
punase pihlaka värvi.

Mu kodu
on kodumaa värvi -
kollaste põldude,
vaarikamarjade,
lumiste luhtade värvi.

Mu kodu
on kodumaa värvi -
kõigi ta paljude,
paljude laste
rõõmsate silmade värvi.

Sügise päeva süda

Sügise päeva süda
on läbipaistev ja tühi.
Jahtunud tiik, mille põhjas on näha
uppunud lehed.
Mustad suletud laud.

Ja nende laugude taga
ei ole midagi enam.
Ühtegi lootust.
Taevas ühtegi värvi
peale hallika tule,
mis puude latvasid rõhub,
pingule surudes
võrade terasest keeled.

Ja siis üle keelte
libiseb käsi,
üks luuksatus kaugelt -
luiged,
või oli see hoopis
vee peale sündiva jää
hääl sügise südames.

Tõnu Õnnepalu

Lastekirjanik Jaan Rannap 80

Agu Sihvka, Salu Juhani, Nublu, Klaabu ja paljude teiste värvikate tegelaste autor Jaan Rannap tähistab 3. septembril oma 80. sünnipäeva. Kirjanik sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas Pornuse vallas.

Ise on ta kirjutanud nii: "Sündisin 3. sept. 1931. aastal pikas punaseks värvitud majas, mille maanteepoolse ukse kohal rippus silt: Pornuse 6-kl. Algkool.
Tänu sellele asjaolule võin öelda, et olen rohkem koolis käinud kui enamik inimesi. Alates hetkest, mil ma roomamise selgeks sain, täheldati minu suurt haridusejanu. Tarvitsenud mu hoidjatel vaid silmad kõrvale pöörata, kui ma olevat meie korterist klassi viiva ukse lahti nüginud ja otseteed tahvli poole tõtanud."
Võib-olla sellest ongi kirjaniku loomingus tooni andvaks teemaks koolielu.
2011. aastal on lastekirjanikult ilmunud koguni kaks uut raamatut: "Oi-oi, Jaana!" ja "Proua Vaideri hiirekull"
2010. aastal sai Jaan Rannap Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Raamatukogus on lastekirjaniku loomingut tutvustav raamatunäitus.

Jälle kooli

Häirivad faktivead

Senini on eranditult kõik lugejad, kes meie raamatukogust laenutatud Katrin Kalda "Eesti romaani" läbi lugenud öelnud, et selle raamatu autor ei tea elust Eestis midagi.
Raamat on tõlgitud eesti keelde. Autor elab Prantsusmaal, kirjutab prantsuse keeles, kuigi on ise sündinud Eestis. Romaan on suunatud prantsuse lugejatele, et tutvustada Eestit. Kuna on tegemist ilukirjandusliku teosega, siis olustiku jätaks puutumata, kuigi mõne koha peal võtab muigama küll, aga ajaloolised daatumid peaksid kindlasti õiged olema.

Üks näide lk. 8 - Augusti heal hoolitsusel olid mu ema Magda ja isa Alfred Alassar kohtunud detsembris 1954 - enne Stalini surma, XX kongressi ja Hruštšovi kinga ÜRO kõnepuldis -, nii et juba enne vananemist olid nad jäetud mineviku vangi, mustade aastate tarretisse kinni.

Enn Vetemaa 75

Täna on kirjanik, tõlkija ja helilooja Enn Vetemaal sünnipäev. Palju õnne!
Enn Vetemaa on sündinud Tallinnas ja elab Tallinnas, kuid suviti võib teda koos abikaasaga kohata Raikkülas, sest Lipa külas asub tal suvekodu. Äsja ilmus sulesepalt uus romaan.

Akadeemik Gustav Naani hiilgus ja viletsus

Kirjastus Tänapäev
2011
504 lk.

Akadeemik Gustav Naan oli oma ajas igati tähelepandav isik, ning tema elu ja karjäär ülimalt huvitava käiguga. Sellest käesolev romaan kõnelebki. See ei ole aga Gustav Naani elulugu, vaid sellel põhinev kirjanduslik fiktsioon, millel tegelikkusega väga palju pistmist. Romaanis kirjeldatud sündmused võisid, kuid ei pruukinud toimuda täpselt nii, nagu kirjeldatud. Rõhuval enamusel tegelastest on otsene seos tegelike isikutega ja nad esinevad ka õigete nimede all.

Ülevaade kirjaniku loometegevusest Vikipeedias
Eesti Päevalehes 18.06.2011 Enn Vetemaa: partorgi aeg oli minu tähetund
Kas teadsite, et laulu "Kui on meri hülgehall" sõnade autor on Enn Vetemaa?

Keava ja Ingliste mail

Raplamaa raamatukogutöötajate suvine väljasõit viis Kehtna valda. Külastasime Keava ja Ingliste raamatukogu. Edasi aga bussiga ja jalgsi avastama Inglistet, giidiks Ingliste raamatukogu juhataja Tiina Linamägi. Suured tänud Tiinale, kes tutvustas oma kodupaiga minevikku ja olevikku hästi põhjalikult.
Praegu tegutseb Inglistel edukalt AS Ingle - suurim kemikaalide edasimüüja Eestis.
Põrgukuumusest hoolimata võtsime ette loodusmatka Pae karstialale. Ka siin sujus kõik kenasti: keegi jalaluid ei murdnud, isegi sääsed ja puugid ei terroriseerinud meid.
Järgmisel suvel on kavatsus minna Märjamaa kanti.

Täna on lastekaitsepäev

Eakate infopäev meelelahutuslikus vormis

... toimus 26. mail Tarsi talus. See oli teist aastat korraldatud ohutuspäev "Kaitse end ja aita teisi".

Kohe alguses tekitas elevust politsei ja päästeameti töötajate interaktiivne näidend, milles oli roll ka meie valla konstaabel Jaan Sildojal.

Praktilised töötoad olid samuti asjalikud. Nendes pakutav kinnitas vanu teadmisi ja kindlasti lisandus mõndagi uut. Mulle meeldis kõige rohkem töötuba, kus räägiti käitumisest ekstreemsetes olukordades. Näiteks mida ikkagi teha kui oled metsa ära eksinud? Tuntud tõde, et ähmiga on peast kõik pühitud. Vajalik on kõigepealt rahulikult mõelda ja alles siis tegutseda.

Päeva lõpetas Vello Orumets tunniajase kontserdiga. Et vanameister on endiselt hoos ja heas vormis, sellest andis tunnistust rahva poolehoidev kaasaelamine.

Miks on vajalik lugeda ka vanemas eas?

Vananedes halveneb silmanägemine ning võivad tekkida probleemid kontsentreerumisega, kuid eksperdid julgustavad lugemisest mitte loobuma ning olukorraga kohanema ... loe edasi, mida on kindlaks tehtud: Lugemine aitab tervise korras hoida

Eurovisioni ootuses

Versioon meie laulust "Rockefeller Street". Hea lugu tõmbab tähelepanu!

Minu Eesti 2. Mida sa tahad?

Järjekordne kingitus raamatukogule Ülle Saarelt. Sel korral rõõmustas ta meid J. Petrone "Minu Eesti " 2.osaga. Aitäh!

Kes olid vaimustuses esimesest osast "Kas lubate elada?", ei pea ka nüüd pettuma, sest 2. osa on sama mõnus, tegevus jätkub sealt kus esimene osa lõppes. Tore, et selline suurelt maalt tulnud mees tahab elada ja kohaneda meie väikeses riigis ning raamatugi sellest kirjutanud. Lööb välja soe ja mõistev suhtumine meie maasse ja inimestesse, eks selle pärast ta ongi paljude lemmikuks.

Südamenädal

Traditsioonilise südamenädala avab sel aastal üle-eestiline liikumispäev "Sinu sammud loevad", et tuletada kõigile meelde kui oluline on liikumine ja füüsiline aktiivsus südamehaiguste ärahoidmisel. 17. aprillil on üle Eesti avatud liikumisrajad ning toimuvad erinevad liikumist propageerivad üritused, kuhu kõik on oodatud kas kõndima, jooksma, rattaga sõitma või kepikõndi tegema.

Selle aasta südamenädala tegevused Raikküla vallas toimuvad kõik Kabalas.
22. aprill Tervise kõnd kõigile! (distantsid 1km; 3km; 5km)
22. aprill projekti "Tervis kaardile" tutvustav koosolek Kabala koolis
23. aprill Sulgpallivõistlus segapaaridele

E- raamatukogu kiituseks

Õpilased, kellel on vajadus lugeda kohustuslikku kirjandust, seisavad tihti probleemi ees, et vajalikku ramatut ei saa kusagilt kätte. Raamatukogus on teos välja laenutatud, lugemiseks järjekorda panna pole mõtet, sest vastamise tähtaeg kollitab.

Selles olukorras võib palju abi olla e- raamatukogust. Uurige kindlasti lehekülge http://e-raamatukogu.com, siin asubki veebiraamatukogu, kus saab tasuta lugeda koolikohustuslikku eesti kirjandust. Vajalik on ainult arvuti olemasolu. 2009. aastal alustas raamatukogu 4 raamatuga, aga vaadake kui pikaks on tänaseks erinevate autorite ja raamatute nimekiri veninud!

Lisaks pakutakse uue teenusena videokokkuvõtteid äriraamatutest. Siin on saadaval epub formaadis raamatud lugeris või lauaarvutis lugemiseks, hinnad alates 99 eurosendist.
Oma raamatukogu tutvustab e-raamatukogu meeskond nii:

Me pole kunagi kaugel,
me oleme alati avatud,
meie raamatuid ei pea kaasas tassima,
meie raamatutele pole kunagi järjekorda,
meie raamatute jaoks ei saeta puid maha,
meie raamatutelt ei pea tolmu pühkima!

Meeskonnale jääb vaid soovida palju uusi ideid ja jõudu tänuväärses töös!

Koolitus Rahvusraamatukogus

Eile toimus Raplamaa raamatukoguhoidjate koolitus Rahvusraamatukogus. Koolituse teemadeks: Autoriõiguse seadusest lähtudes raamatukogutööst ja infootsing Rahvusraamatukogu otsinguportaalis.

Meile näidati ka erinevaid e- lugereid, mida sai ka ise natuke näppida. Lugerid on kerged ja mugavad kasutada, võimaldavad seadmesse laadida sadu digiraamatuid.
Tartu Linnaraamatukogus on selles osas juba mõndagi kavas. Loe siit

Päev lõppes ekskursiooniga raamatukogus, sest siin on viimastel aastatel palju muudatusi toimunud.
Pildil: grupp koguneb fuajeesse, et suunduda Ülle Asi juhatusel ekskursioonile.

Oli sisukas ja kasulik koolitus.

Loeme ikka rõõmsalt edasi ka paberkandjal raamatuid, sest raamatukogusse saabusid märtsikuu uued raamatud.

Rahvusvaheline lasteraamatupäev

Alates 1967. aastast tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Igal aastal, 2. aprillil, muinasjutuvestja H. Chr. Anderseni sünnipäeval, saadab üks Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) liige üle maailma läkituse ja plakati oma maa tunnustatud lastekirjanikult ja kunstnikult.

Eestil on avanenud ajalooline võimalus saata 2. aprillil 2011 üle maailma laiali rahvusvahelise lasteraamatupäeva üleskutse.

Üleskutse on kirjutanud lastekirjanik Aino Pervik ja plakati autor on kunstnik Jüri Mildeberg.
Üleskutse sõnumis "Raamat mäletab"kirjutab Aino Pervik, kuidas iga raamat mäletab oma kirjapanemise aega.
Sõnumi tekst

Meie raamatukogus:
Lasteraamatupäev" Raamat mäletab" 3. aprillil kell 14.00
Sukeldume A. Perviku raamatumaailma. Kohtumiseni!

Üks kiri

Paar päeva tagasi sain postkasti ketikirja, milles järgmised huvitavad faktid 2011. aasta kohta.

Käesolev aasta toob meile neli ebatavalist kuupäeva:

1.1.11; 11.1.11; 1.11.11; 11.11.11 ning see pole veel kõik……

Võtke oma sünniaasta kaks viimast numbrit ning liitke need oma vanusega
sellel aastal, tulemus tuleb kõikide jaoks alati 111 !!!!

Näiteks, Harri on sündinud 1957 aastal, sellel aastal saab ta 54
aastaseks. 57+54 = 111
Mari sündis 1974 aastal ning tänavu saab ta 37 aastaseks. 74+37 = 111

Hakake arvutama ja veenduge ise!

"Enelas" sai viieseks

Täna pärastlõunal oli Raikküla Kultuurikeskus täis rõõmsat siginat saginat, lille ja kohvi lõhna. Ene Kanguri juhendamisel tegutsev ansambel "Enelas" tähistas oma viiendat tegevusaastat meeleoluka sünnipäevapeoga. Külalisi õnnitlejaid oli kokku tulnud nii kaugelt kui lähedalt.

Pildil on"Enelast" õnnitlemas meesansambel "Viisitiim " Järvakandist.

Aitäh, Ene! Oli ilus pidu.

14. märts - emakeelepäev

Emakeelne tere
Leelo Tungal

Hea on iga lapse meelest
rännata ja reisida,
kõnelemas võõras keeles
tahaks kuulda teisi ta.

Aga pea ta igatsema
hakkab kodu järele:
emakeeles tere tema
tahaks teha perele.

Kodu ikka ootab last:
tere, tere tulemast!

Tervise heaks

Kolmapäeval, 9. märtsil Raikküla raamatukogus kell 10.00 - 16.30

Külla tuleb Wellness keskuse konsultant Tallinnast ja teeb

ORGANISMI TESTI

Saate teada:

• Silmaga nähtamatu sisemise rasva protsendi, millest sõltub südame-veresoonkonna tervis.
• Rasva ja lihasmassi suhte, mis mõjutab kehakaalu.
• Veesisalduse organismis, et soolad ei koguneks.
• Mineraalid luudes, et hoida ära luuhõrenemist.
• Palju tarbid päevas kcal ja mis on energia individuaalne kogus, et ainevahetus ei aeglustuks.
• Milline on sinu bioloogiline vanus. See ei pruugi kattuda numbriga passis.

Aega kulub 2 minutit mõõtmiseks, koos nõuannetega 30 minutit. Et näitajad oleksid võimalikult tõesed, soovitav olla 1,5 - 2 tundi söömata joomata.

Diagnostika maksab 6 €, nõuanded tasuta!
Tel. 5027720 Kristiina

Raamatukogus väljapanek "Teie tervise heaks"

Eile algas eelhääletamine

Raikküla raamatukogu lugemissaalis asuvas valimisjaoskonnas on täna kella 16- ks käinud eelhääletamas 34 inimest. Üldse on valimisnimekirjas 514 nime.



Laulgi ütleb: mine ikka valima, siis saame riigi parima...

Kohtumine Katrin Karismaga

Viimasel ajal võib sageli kohata riigikogusse pürgijaid rahva ees esinemas. Nii juhtus ka eile. Krõbedast pakasest hoolimata väisas Raikküla Katrin Karisma Reformierakonnast. Nänniks kaasas visiitkaart, kringel ja laul.

Rahvasaadik tutvustas lühidalt oma erakonna valimisprogrammi, rääkis riigikogu igapäevatööst, oma elust, vastas küsimustele ja sujuvalt läks edasi lauluga. Kohtuda sellise vahetu, sooja, särava inimesega oli puhas rõõm.

Mõneti meenutab praegune valimiseelne aeg jõulueelset aega, sest käiakse külas ja tuuakse kingitusi.

Kohtumine kirjanikuga

16. veebruaril kohtusid meie maakonna raamatukogude töötajad Rapla Keskraamatukogus kirjanik Kärt Hellermaga. Pärast Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetamist tegutses ta ajakirjanikuna 16 aastat. Kirjutanud peamiselt kultuuriteemadel. Tänaseks on naiskirjanikult ilmunud 7 raamatut. Nendeks on: " Alkeemia" ilmunud 1997, "Kassandra" 2000 , "Avanenud ruum" 2006, "Kohanenud kirjandus" 2006,"Ma armastasin David Copperfieldi" 2007, "Sinine missa" 2008, "Õrnad kõrvad" 2010. "Õrnad kõrvad" on kirjaniku esimene lasteraamat, sellest raamatust kirjutab Jaanika Palm nii
Kärt Hellerma rääkis oma raamatutest, naisprosaistiks olemise raskusest praeguses ühiskonnas ja kultuuris, kus valitseb mõistuse diktaat tunnete üle.

Raamatukogus on armastust

Blogistaja Blogist leidsin vahva filmiklipi ja panin ka siia üles.

Elektrooniline hääletamine

Elektrooniliselt saab hääletada ajavahemikus 24. veebruar kell 9.00 kuni 2. märts kell 20.00 ööpäevaringselt.

Selleks, et kõik õigel ajal ladusalt sujuks, saab aadressil www.valimised.ee alates 8. veebruarist kuni 10.veebruarini 2011 e-hääletamist proovida. Proovihääletamine võimaldab kontrollida, kas valija arvuti on õigesti seadistatud, kas ID-kaardi sertifikaadid kehtivad ning kas PIN-koodid on olemas.

Proovihääletuse puhul saab valida väga värvikate tegelaste vahel, kes on jagunenud kolmeks erakonnaks: muinasjututegelased, filmikangelased ja lauljad. Lisaks on kandideerimas üksikkandidaadid: Internet, Raha ja Ivan Orav.

Proovisin ja kõik toimis tõrgeteta. Tänasel tuisusel päeval üks mõnus lugu kuulamiseks

Valimiseelne aeg

Natuke nalja, natuke muusikat, natuke poliitikat ja natuke suupistet ka - sellise pealkirja all kutsus Keskerakond rahvast valimiseelsele kohtumisele Raikküla Kultuurikeskusesse 4. veebruaril.
Oma erakonnale toetuskampaaniat tulid tegema Aivar Riisalu, Hans Liibek ja Jüri Võigemast. Oli välja kuulutatud, et tulevad veel Mailis Reps ja Henrik Normann, aga neid ei olnud.

Kõigepealt jagati kõigile osalejatele erakonda tutvustav reklaambrošüür ja Mailis Repsi pildiga väike kalender. Kohtumise lükkas hoogsalt käima Aivar Riisalu oma etteastega. Tema väljendusliigutused ja kõva hääl tõid sõnumi hästi välja. Jüri Võigemast rääkis aga nii vaikse häälega, et osa jutust läks lihtsalt kaduma ja tahtmatult hakkas mõnigi pilku heitma suupistelaua poole. Erakond kostitas külalisi võilevatordi, kohvi ja teega. Kohtumine ei olnud ainult monoloog, vaid ikka dialoog. Saadikukandidaadid kuulasid ära inimeste küsimused ja selgitasid oma seisukohti. Kes ei soovinud ülesaali küsimusi ja vastuseid, need said vestelda väiksemas ringis. Juttu jätkus mitmeks tunniks.
Muusikalist külakosti pakkus Aare Viin.

2010. aasta parimad lasteraamatud

MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel valisid jaanuari viimastel päevadel lastekirjanduse eksperdid 2010. aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast taaskord välja parimad lasteraamatud.

«Oleme olukorras, kus lasteraamatuid ilmub palju ja vanematel on raske valida oma lastele väärt kirjandust. Et leida üles hea lasteraamat, on vaja kursis olla uudiskirjandusega. Heade lasteraamatute lugemine suurendab aga laste lugemishuvi. Seda probleemi leevendada püüdes hakkas Lastekaitse Liit 2009. aasta kevadel välja andma «Hea raamatu» märki,» seisis liidu avalduses.

Tavalise 10 parima raamatu asemel valiti sellel korral välja 13 raamatut. Valiku tegemisel arvestati eri vanuses lastega: mudilastest kuni põhikooli lõpetajani. Žanriliselt otsustas žürii esile tõsta ka hea luule- ja aimeraamatu.

Parimate raamatute nimekiri

Näu

3. veebruaril kell 04.31 algab Hiina kalendri järgi valge kassi aasta.

Tinglikult võib seda aastat nimetada ka kübarate aastaks, sest Evelin Ilvese viltmütsist on saanud meedia lemmikteema.

Kassi hääl erinevates maailma keeltes.

Haigla

Jaanuaris kõige enam lugemiseks nõutud on Raplast pärit endise tippjuhi Avo Kulli romaani "Haigla".
Raamat saavutas kirjastuse Tänapäev 2009. aastal korraldatud romaanivõistlusel esimese koha.
Tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning paljudest muudest teemadest.
Pikemalt autorist ja tema romaanist loe siit