Lugemisaasta 2010

Lugemisaasta algab 1. jaanuaril 2010.

Lugemisaasta veebileht www.lugemisaasta.ee

Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine on üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest – raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi. Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta. Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema katarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) radadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe-ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud. Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem.

Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.

Uudis Tartu Postimehes

Aastalõpuseminar Rapla Keskraamatukogus

Maakonna raamatukogutöötajate aasta viimane seminar on alati veidi pidulikum. Peale tööjuttude jagatakse välja aasta tublimatele tunnustusena traditsioonilised päkapikutiitlid. Ja oh üllatust, sel aastal potsatas üks päkapikkudest (e-päkapikk) Raikkülla.
Lähemalt sellest

Jõulukuu raamatupakist

Laste lugemislauale jõudis Kätlin Vainola õpetlik raamat "Metsaelu aabits". Tõetruud kodumaise looduse pildid joonistas Kristina Reineller.
Raamatu peategelaseks on rebane. Rebaseema ja rebaseisa said tuttavaks talve lõpus. Nüüd, kui rebasepojad on sündinud, käib perele toitu toomas isa. Rebaseema aga on kodune, tal on pesas viis imearmast kutsikat. Metsa aga on saabunud kevad. Puudel puhkevad pungad, seemnetest sirgub väike puu.
Läbi suve, sügise ja talve liikudes saab lugeja teada, kuidas elavad eri aastaaegadel metsas putukad, linnud ja loomad. Vahepeal läheb lugu ohtlikuks ka - metsas puhkeb tulekahju. Õnneks pääseb rebasepoiss tervena õdede-vendade juurde tagasi.
Raamatuga on kaasas Fred Jüssi loodushäältega plaat. Selle pealt saab kuulata erinevaid metsahääli.

Teinegi raamat lastele.
Andrus Kivirähk"Kaka ja kevad" on tähelepanu köitnud: mõnda täiskasvanut šokeerinud, aga lapsi huvitab, sest eile käis ramatukogus juba kolm last seda küsimas. Ise lugesin jutukogu kaanest kaaneni läbi ja ei kohanud ühtegi roppust. Ainult ühes loos on peategelaseks kaka ja ühes puuks, kuid need on normaalse elu juurde kuuluvad nähtused. Lugeja ette astuva veel punapäine viiner, munevad sokid, loll jope. Lisaks neile veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud võimalust lasteraamatusse pääseda.
Mõnusale humoorikale raamatule on pildid joonistanud Heiki Ernits.

Nädalise sügistuur: kohtumised ajakirjanikega

Nädalise sügistuuri järjekordne peatuskoht oli täna Raikküla raamatukogus. Nädalisest olid projektijuht Jürgen Post, ajakirjanik Maire Kõrver ja fotograaf Arvo Kuldkepp. Kohtumisele olid tulnud neli inimest, kes soovisid oma mõtteid ajakirjanikega vahetada. Hea võimalus esitada küsimusi ja arutleda erinevatel elu - olulistel teemadel. Kurdeti selle üle, et ajaleht on masu ajal õhemaks läinud. Meeli-Reet, kui tuntud mälumängur, soovis, et ajalehes oleks rohkem ristsõnu. Laine jälle ei olnud rahul sellega, et maatöötajatest on liiga vähe lugeda. Sooviti lugeda probleemartikleid. Kiidusõnadega poldud kitsid, et kiita ajakirjanik Margus Mikomäge teatrilehekülgede ja muude südamesse minevate lugude eest. Tundus, et mõlemad pooled jäid rahule.

Käepaela punumine

Kevin, Richard, Gerli, Ly, Marite, Laura, Kaire, Maris, Liis, Germo, Gregory ja Heli lõpetasid koolivaheaja ja ütlasi ka selle aasta raamatukogupäevad raamatukogus, kuid mitte lugedes, vaid käepaela punudes.
Materjaliks kasutasime jämedat villast lõnga. Igaüks sai lõngadest endale kõige meelepärasemad kolm värvi välja valida ja meisterdamine võis alata. Tänu Maire juhendamisele läks töö nagu lepase reega ja mõni laps tegi koguni kaks paela.
Fotoaparaat otsustas streikima hakata, aga kuna lapsed olid nii mõnusad, siis ta lõpuks lihtsalt pidi alla andma ja pildid on siin.

Raamatukogupäevad

Üleriigiliste raamatukogupäevade moto "Rahvas algab raamatust" pärineb Hando Runnelilt. Traditsioonilised on sel ajal ka ettelugemispäevad. Tänavu loetakse ette Edgar Valteri raamatuid, et sellega tähistada kirjaniku 80.sünniaastapäeva.

Meie raamatukogus loeti täna Edgar Valteri lustakat lugu "Kassike ja kakuke". Samuti sai tutvuda kogu lastekirjaniku loominguga.

Raamatukogus on praegu väljapanek eneseabi raamatutest.

Tulekul:
1.nov.kell 14 Meisterdamistuba: valmistame käepaela (näidis tutvumiseks raamatukogus)

kov valimised Raikküla valla valimisjaoskonnas nr.2

Ja siin on valimistulemus Raikküla vallas.

Libakodukas

Vahetevahel külastan teiste raamatukogude blogisid ja tänasel ringkäigul komistasin kummalise asja otsa. Lugege ja veenduge ise, mille peale tullakse, et rohkem segadust külvata.
Lugu siin: Ettevaatust - libakodukas! Lääne - Virumaa Keskraamatukogu ajaveebis.

Mahukas ja sisukas elulooraamat

Eilset, 21.septembrit nimetatakse pokukalendri järgi kõige vanema poku sünnipäevaks. 80 aastat tagasi sündis sel päeval ka pokudele nime andnud Edgar Valter.
Eile esitleti Edgar Valteri kolmeköitelise elulooraamatu 1.osa

Edgar Valter

Karid ja kõrgused I

Koostanud Külli Leppik

Elmatar 2009


Raamatu sisust Apollo lehelt:

Edgar Valteri looming, nii pildiline kui tekstiline, on tuttav enamikule eestlastele. Aga palju me teame temast endast? Temast kui inimesest kõikide oma omadustega; tema lapsepõlvest, temast kui mehest ja loomeinimesest.
"Karid ja kõrgused" on Edgar Valteri eluraamat, elav pihtimuslik intervjuu. Vestlus, kus küsija rollis Külli Leppik, on pikk ja põhjalik, vastused on ausad ja otsekohesed, puudutades ka üliisiklikke ja tundlikke teemasid. Nende kahe salvestatud vestlus sai alguse 2002 aastal ja kestis ajani kuni paar nädalat enne kunstniku lahkumist siitilmast.
See on esimene köide Edgar Valteri elule ja loomingule pühendatud kolmeköitelisest sarjast, mis hõlmab kunstniku varasemat eluperioodi lapsepõlvest kuni 1964. aastani. Põhjalikku usutlust ilmestavad 72 eluloolist fotot ning 323 reproduktsiooni selle perioodi loomingust.

P.S.

Huvi võiks pakkuda veel blogi Edgar Valterist.

Teemaõhtu: Edgar Valter 80 ETV2-s 27. septembril algusega kell 18.40

Rõõmustavat

Pärast pikka pausi (1.juuni - 17. september) saab raamatukogus jälle külastada inernetipunkti. Vaheaja põhjustas masu karm käsi. Nimelt läks arvuti lihtsalt katki ja raha polnud uue muretsemiseks. Sellest sügisest ei toimu enam õppetööd Purkus ja Lipal asuvates koolimajades ja kooli varadest siis sai siia ühe töökorras arvuti.


Internetipunkt avatud endiselt raamatukogu lahtiolekuaegadel.

Maiust põnevuse otsijale

Viimati lugesin kahte raamatut sarjast "Moodne aeg". Mis neid ühendab? Mõlema taustaks on Teine maailmasõda. Neis mõlemas on see miski, mis nad heaks teeb: põnevus ja pinge algusest lõpuni, muidugi voolav tekst. Raamatud haaravad täiega, nii et lugedes argimuredel ei õnnestugi vahele trügida.


David Benioff

Varaste linn

Varrak 2009


Sisust Margus Haava arvustuses:
Teose peategelased on kaks noormeest, 17-aastane juudi päritolu häbelik Lev ja paar aastat vanem kasakate soost võrsunud uljas Kolja, kes kohtuvad surma mõistetuna Leningradi blokaadi ajal kurikuulsas Krestõ vanglas. Poisid saavad siiski juuspeene võimaluse eluga pääseda.
Nimelt annab oma tütrekese pulmadeks valmistuv kõikvõimas NKVD polkovnik neile võimaluse vahetada oma elu kümne muna vastu, mida on vaja pulmatordi valmistamiseks. Nii seavad noormehed sammud Saksa tagalasse...

William Boyd

Rahutu
Rahu
Varrak 2009

Kokkuvõte raamatu kaanelt:
Ühel päeval leiab Ruth emale külla sõites, et tolle käitumine on veidram kui tavaliselt ning kui ta lahkuma hakkab, annab ema Ruthile ümbriku täiskirjutatud lehtedega ning palub, et tütar need läbi loeks.
Ruth sõidab koju, avab ümbriku ning talle saab osaks elu suurim vapustus. Selgub, et tema ema nimi ei ole mitte Sally Gilmartin, vaid Eva Delektorskaja ning ta on pooleldi vene, pooleldi inglise päritolu kunagine Briti salateenistuse spioon.
Boyd jutustabki edasi paraleelselt ema ja tütre lugu, nii et lugeja ees avaneb pilt Briti salateenistuste tegevusest USA-s Teise maailmasõja algaastatel. 1940. aastatel poolelijäänud suhted ja klaarimata arved saavad lõpuks õiendatud 1980. aastate Oxfordis.

Arvutikursus raamatukogutöötajatele

Täna lõppes Raplamaa raamatukogutöötajatele organiseeritud kahepäevane arvutialane täiendkoolitus. Koolitus toimus Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi arvutiklassis. Selle viis läbi kõigile osalejatele varasemast ajast hästi tuntud Peeter Linnamäe. Algajate grupp õppis blogi loomist, edasijõudnud kodulehekülje loomist ja erinevate Google vahendite kasutamist selles. Kasulik ja vajalik kõigile.
Jäi meelde üks mõte koolitajalt: harjutamine on kontrollitud viis targaks saamisel.
Rohkem pilte Peeter Linnamäe pildialbumist.

Suvi kisub tuppa

Vihmaste ilmadega kogunevad lapsed tihti raamatukokku, et siin vaba aega veeta lugedes, mängides, joonistades või meisterdades. Nii ka sellel kolmapäeval. Et saada uusi mõtteid tegutsemiseks, oli üleval raamatunäitus meisterdamisalastest raamatutest, mida ka lähemalt tutvustati.
Lapsed joonistasid pilte oma kaasa võetud kaisunukkudest. Mõned neist juuresoleval pildil.

Kirjanduskonverents "Rännates Masingu luuleradadel"

11. augustil toimus Raikküla vallas Lipa külas Raikküla Lasteaed-Algkoolis Uku Masingu 100. sünnipäevale pühendatud kirjanduskonverents "Rännates Masingu luuleradadel". Piltidel esinejad ja osalejad. Konverentsi kava on selles postituses.

Täna, 12. aug. linastub ETV-s kell 22.25 dokumentaalfilm "Surm on öömaja põllul", kolmas ja viimane osa filmitriloogiast "Masingu maastikud". Film keskendub nõukogude ajale. Tartus siseemigratsioonis lindpriina elav õpetlane, kelle töid käsitsi paljundati ja kelle kirjavahetust KGB jälgis, sai tänu abikaasa ohvrimeelele jätkata meelepärast tegevust. Filmi autor on Vallo Kepp.

Vikerraadios täna kell 23.05 algavas saates "Luuleruum" arutab Uku Masing koos Hando Runneli ja Henn kaarel Hellatiga teemal kirjandus ja mood. Saade oli eetris 1980. a. Tamur Tohver loeb luulekava Masingu tekstidest.

Külliki Kuusk

Aili Tooming

Lauri Sommer

Moonika Saarmann

Ilona Runnel

Mikk Sarv

Jaak Johanson
Kabala segakoor





Lõunatund koolimaja õuel



Selle sündmuse kajastus:
Nädaline 13. 08. 2009 - Margus Mikomägi "Tänuavaldus Uku Masingule Lipal ja Raplas" (veebis lugeda ei saa)
Eesti Kirik 19.08.2009 - Lauri Sommeri ettekande "Uku hilisluule elutundest" tekst.
Ilona Runneli ettekande tekst.
Lisaks eelmistest 2009 ja 1999 üritustest Raplamaal Rapla Keskraamatukogu virtuaalnäitus "Uku Masing 100"

Uku Masingu 100. sünniaastapäevale pühendatud kirjanduskonverentsi kava

11.08.09 algusega 10:30

UKU MASINGU 100. sünniaastapäevale pühendatud kirjanduskonverents
“Rännates Masingu luuleradadel“

Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas Raikküla Lasteaed-Algkooli saalis
Konverentsi modereerib Mikk Sarv

Konverentsi kava

10.30-11.00 saabumine, registreerumine HOMMIKUKOHV
11.00-11.20 konverentsi avamine, tervitused
I paneel – Luuletaja Uku Masing
11.20-11.50 “Uku Masingu luule kui päevaraamat" - Külliki Kuusk
11.50 -12.20 "Uku Masingu 1930. aastate luule värsisemantikast" - Aile Tooming
12.20-12.50 KOHVIPAUS
12.50-13.30 "Uku hilise luule elutundest" - Lauri Sommer
13.30-14.00 “ Loodus Masingu luules” – Moonika Saarmann
14.00-14.50 LÕUNASUPP kõikidele osalejatele
II paneel - Uku Masingu luule muusikas
14.50-15.20 “Laulval rännul: Masingu tekstid muusikas" Ilona Runnel
15.20-15.50 “ Seitsme hariunka hele isa minu läkiteli” - Mikk Sarv
15.50-16.30 Konverentsi kokkuvõte, osalejate tänamine
16.30 -18.00 KOHV – JALUTUSKÄIK LIPA KÜLAS
19.00 Pidulik kontsert jumalateenistus Rapla Maarja-Magdaleena kirikus –
jutlustab dr. Toomas Paul

INFO: Anne Kalf, kalfanne@gmail.com, tel: 5646 5874
Osalemine tasuta!

Raamatukogu suletud, sest

Saabus juunikuu raamatupakk

Kogu saabunud paki sisuga saab tutvuda paremas veerus "Uudiskirjandus" alt.

Ühest raamatust siiski pikemalt:

Sofi Oksanen

Puhastus

Varrak 2009

Finlandia kirjanduspreemia pälvinud romaan käivitub väärika kindlusega ega lase lugejat oma kütkest enam naljalt lahti: intrigeeriv süžee, osav kombinatsioon, kõnekad detailid, ühtlaselt püsiv pinge... Kinnisideeks saanud armastus, mis võimendub vihkamiseks, elukestev hirm ja närivad saladused, millest puhastuda aitab vaid tõde. Hiljuti taasiseseisvunud Eestis ajendab ootamatult taluõuele vaakunud neiu üht vana naist meenutama sündmusi, mis ilmselt nagunii unustada pole lasknud. Kuidas ja miks küüditati tema õde ja õetütar - need pildid rulluvad nüüd taas lahti, vaheldumisi noore naise värskemate minevikuhetkedega. Ja Zaral, rahateenimise ihas läände prostituudiks petetul, on samuti, mida meenutada.
Teemade poolest võib seda Sofi Oksaneni romaani võrrelda Ene Mihkelsoni "Katkuhaua" ja Eeva Pargi romaaniga "Lõks lõpmatusse", kuid minevikuvarjudest vabanemise lootust aimub "Puhastuses" enam. ( Aita Kivi)
Sofi Oksanenilt on varem ilmunud romaanid: "Stalini lehmad" 2004, "Baby Jane" 2006.

Unistus soojast suvest

Põrr! Kuigi Eestimaal on alanud suvi, kestavad vihmased ja külmad ilmad ja neil ei paistagi lõppu tulevat. Kliimat muuta pole inimese võimuses, küll aga mõelda ennast sinna paika, kus on aastaringselt soe suvi ja kaaslaseks raamat.



Mai Loog

Minu Tai

Petrone Print 2008





Mai Loog elab ja töötab Bangkokis juba kaheteistkümnendat aastat. Tal on filosoofiadoktori kraad ja tööks on Aasias linastuvate telereklaamide mõju uurimine. Vabal ajal aga katsetab, kas suudab sõnumi edastamise kunsti ise rakendada.
"Ma olen kaasaegne naine, ma olen seks-subjekt ja ma naudin seda", ütleb Mai ning selgitab seda oma raamatus lähemalt.
Kuigi Tais on juba aastaid poliitiliselt väga närviline olukord ja ka samuti majanduskriis, ei näri inimesed siin sõnadega üksteisel kõri läbi. Soe kliima ja budistlik ellusuhtumine hoiab taisid üksteise vastu sõbralikena. Mai on eluga Tais rahul. Seda rahulolemist ja õnnelik olemist on ta taidelt õppinud ning ta ei häbene seda.
Siin ei ole palju töötuid, on palju väikeettevõtjaid. Kes ei saa kelleltki teiselt palka, on ise ettevõtja. Iga tänavaköögi kokatädi Bangkoki tänaval on ettevõtja. Toit on odav. Korraliku eine saab tänavaköögist juba 25 bahti ehk 8 Eesti krooni eest. Tais elab ära ka üsna madala palgaga.
See on eluraamat, sest hoopis midagi muud on giidi juhatusel ekskursioonil olles mingit maad külastada.

Valimistepäeval Raikkülas 7. juunil

Midagi hingele

Hiljuti soovis üks raamatukogu külastaja lugeda sellist raamatut, mis väga läheks hinge. Soovitasin siis:

Kidd, Sue Monk
Mesilaste salajane elu
Sari: Moodne aeg
Varrak 2008

Pealkirja järgi võiks arvata, et tegemist on mesindusalase käsiraamatuga, aga tegelikult on see naistekas, kuigi mesilastel on siin küllaltki oluline roll.
Sisust:
Romaan jutustab Lily Owenist, kelle senist elu on saatnud ähmane mälestus pärastlõunast, mil suri tema ema. Arvatavalt laskis Lily ise väikese tüdrukuna kogemata oma ema maha. Lily on 14 aastane ja elab virsikufarmis koos isaga, kes teda mingil põhjusel ei salli. Hoidjaks on tal mustanahaline majapidajanna Rosaleen. Kui ägeda loomuga Rosaleen solvab linna kolme kõige hullemat rassisti, otsustavad Lily ja Rosaleen põgeneda Tiboroni linna. Rosaleen hirmust kättemaksu ees ja Lily, et rohkem teada saada mineviku saladusest. Saatuse tahtel jõuavadki nad majja, kus kunagi lühikest aega elas tüdruku ema...
Kui olete lugenud seda raamatut, siis, kas läks hinge?

Õitseb varsakabi

Uus elulooraamat

Urmas Ott. Teletähe lugu
Koostanud Marii Karell

Siia raamatusse on kogutud üle poolesaja inimese mälestused legendaarsest saatejuhist, mis annavad pildi Oti lapsepõlvest, tudengieast ning telekarjäärist. Siit leiab üllatavaid seikasid ja detaile, millest enamik Oti fännidest varem kunagi kuulnud pole, kuid ka südamlikke lugusid, žeste, millega telestaar oma lähedasi sõpru meeles pidas.
Elulooraamatute sõpradel jälle asja raamatukokku.

Raamatutund

Täna külastasid raamatukogu Raikküla Kooli kõige nooremad lapsed.
Ettelugemiseks oli mõnus lugu Kuulo Kutsarilt "Mõmmikute telerihaigus".
Ükskõik, kuidas see haigus ka mõmmiperes algas, karuemale oli selge, et nii see enam edasi kesta ei tohi. Aga kuidas ravis karuema mõmmid ja karuisa terveks, sellest raamatust teada saimegi.
Veel pilte

Masingu loomingust inspireeritud loovtööde lugemine

11. augustil 2009 täitub 100 aastat Uku Masingu sünnist.

Grupp inimesi Raplamaalt, kes peab oluliseks suurmehe loomepärandi tutvustamist ja jäädvustamist, on algatanud koostöös Raikküla valla, Raplamaa Omavalitsuste Liidu Rapla Omavalitsuste Arengufondi, Rapla Maavalitsuse ja Rapla Maarja Magdaleena kogudusega üleskutse tähistada käesolevat aastat Uku Masingu juubeliaastana.

Palume Teid osalema

„Uku Masingu 100“ juubeliaasta

raames korraldatud

gümnasistidele mõeldud Uku Masingu loomingust inspireeritud loovtööde lugemisele

16. aprillil algusega kell 14.00

Rapla pastoraadis

Päevakava

14.00 -12.10 Tervitus ja avasõnad

14.10 -14.20 Uku Masing 90 – esseekonkursi võitja Tauno Kibur tutvustab oma esseed Vana Testamendi

prohvetitest

14.20 -14.45 Raplamaa gümnasistid loevad Uku Masingu loomingust inspireeritud loovtöid

14.45 -15.00 Tunnustamine ja tänamine

15.00 - seltskondlik keskustelu kohvilauas Uku Masingu loomingu ainetel

Muusikalisi vahepalu esitab Kristi Hinsberg

Projektijuht – 56 465 874, anne.kalf@mail.ee
Pildil on võistlusel osalenud viis õpilast - kaks Ed. Vilde nim. Juuru Gümnaasiumist ja kolm Rapla Ühisgümnaasiumist. Õpilasi ja nende juhendajaid Tauno Kiburit, Ülle Mäekivi, Maarika Lipsu tänas korraldustoimkond Ilmamaa kirjastuse välja antud Uku Masingu teoste ja lilledega.

Armastuse jäljed

Marje Ernits

Armastuse jäljed

Tormikiri 2009

Raamat üllatas rõõmsalt kohe esimestel lehekülgedel, kuna peategelane on raamatukoguhoidja ja selle elukutse esindajaid kirjanduses ju sageli ei kohta.
Sireli on juba mõnda aega töötu olnud, kui äkki pakutakse talle erialast tööd naabervalla vastavatud ramatukogus. Edasine sündmustik ongi antud viimaste aastate külaelu taustal ja nii mõnigi seik tuleb tuttav ette.
Sireli elu muutub tundmatuseni, kui tema mees toob ühel päeval koju viiekuuse kaukaasia lambakoera kutsika. Sirelile pole loomad kunagi meeldinud, kuid Vello magab tihti joomast pead välja ja teist vestluskaaslast naisel pole, siis ta hakkab koeraga rääkima, kusjuures koer nagu mõistaks oma perenaise tundeid ja mõtteid. Nende vahel tekib sügav kiindumus.
Mõne aja möödudes aga levivad alevikus kuuldused mustavalge laigulisest pirakast Baskerwilli koerast, kes murrab kasse, sööb koeri ja kargab inimestele kõrri. Omanik pidi koera valgete linade vahel hällis hoidma, autos turvavööga kinnitama ja kõigi edevuste tipuks pidi koer näitustel käima ja riideid seljas kandma.
Kas neil kuuldustel ka tõepõhja all on, sellest saate teada, kui loete seda romaani.

Lasteraamatu pidupäev

Täna on rahvusvaheline lasteraamatu päev, mida hakati esmakordselt tähistama 1967. aastal ja alati 2. aprillil, muinasjutuvestja H.C.Anderseni sünnipäeval.

Selle aasta lasteraamatupäeva plakati ja sõnumi "Mina olen maailm" autor on Egiptuse kunstnik Hani D. El-Masri. Sõnumis ta ütleb:

"Mina olen maailm ja maailm on mina,
sest raamatu abiga võin muutuda
kelleks iganes tahan.
Sõnad ja pildid, luule ja proosa
kannavad mind kaugele ja lähedale..."

Lastekaitse Liit valib kaks korda aastas uudiskirjanduse hulgast välja häid lasteraamatuid. Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti. Hea lasteraamat on ilusas eesti keeles, kaunilt kujundatud, arendab kujutlusvõimet, äratab uudishimu. Väljavalituteks osutusid 2009. aasta kevadel järgmised raamatud.