Hea uudis

Hoolimata külmast ilmast
Vaatamata vaevale
Rõõmus naeratus on silmas -
Uus raamat jõudis pärale!

Sellise sõnumi läkitas postkasti Rapla Keskraamatukogu komplekteerimisosakond. Saabunud raamatute nimekiri Uudiskirjandus alt.

Külmapüha lugemised

Kui termomeeter näitab üle 20 pügala alla nulli, on mõistlik imeilusat talveilma nautida läbi aknaklaasi vaatega ja vaimu ergutamiseks mõni raamat läbi lugeda. Minu- sarja raamatud on lugejate seas nõutud kaup ja harva õnnestub mõni endale lugemiseks kõrvale panna. Sel korral siiski

Justin Petrone
Minu Eesti
Kas lubate elada?
1. osa
Kirjastus Petrone Print
2009

Noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab ellu jääma maal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus.
Kuidas eestlased ja meie kombed väljaspoolt tulnule paistavad, sellest on siin raamatus palju humoorikaid kohti.

Veel teinegi raamat eestlastest välismaalase pilgu läbi on 2003. aastal ilmunud


Douglas Wells
Jänki seiklused Hiiumaal
Kirjastus Mats
2003
208 lk.

Douglas Wells kirjeldab värvikalt oma elu seda perioodi, mil ta Ameerika Rahukorpuse vabatahtlikuna aastatel 1992 - 1996 elas ja töötas Hiiumaal. Ka tema abiellus eestlannaga.

Külaline õunaaias

Tühi kõht teeb julgeks ja toob õunaaeda.
Võimalik, et söögikohad olid juba enne lume tulekut ettenägelikult varem valmis vaadatud.

Tagasi aastasse 2009

Kõigepealt tahan tänada pr. Ülle Saart, kes on raamatukogule annetanud
mitu raamatut ja hulga käsitööalaseid ajakirju.
Need olid kõik uued raamatud, mis ta endale ostis, läbi luges ja kuna ei soovinud neid enam kodus hoida, otsustas teha raamatukogule kingituse ning sellega teisi lugejaid rõõmustada. Raha nappusel ei saa raamatukogu kaugeltki nii palju kirjandust soetada kui vaja oleks. See oli väga tänuväärne tegu, mis muidugi väärib järele tegemist. Aitäh!

2009. aasta laenutuste edetabelit kroonis Mihkel Raua elulooraamat "Musta pori näkku". Seda raamatut laenutati koguni 32 korda. Tagasisidele toetudes võin öelda, et mäekõrguse edu põhjustasid eelkõige rohked meediakajastused. Kärmesti pandi laenutamiseks järjekorda, sest uudishimu oli nii suur. Vaja on ju oma silmaga näha raamatut, millest kõik räägivad. Sugugi ei saa öelda, et ta nii kangesti kõigile meeldinud oleks, sest paljud tõid juba paari päeva pärast raamatu tagasi - liiga palju roppusi sees.

Milline raamat siis mulle eelmisest aastast kõige eredamalt meelde jäi? Ikka ja
jälle kanduvad mõtted Khaled Hosseini suurepärasele romaanile "Lohejooksja". Afganistan on minu jaoks nii kauge maa, selle maa traditsoonidest ei teadnud ma suurt midagi. Väga võõrastav oli lugeda inimeste sünnimomendiga kaasnevast ettemääratusest. Kui oled alam ja loodud teenijaks, siis elu lõpuni sinna ka jääd, ei loe midagi kui töökas ja tubli sa olla võid. Pani mõtlema see, kas minu tegemiste või mittetegemiste tõttu on keegi kannatanud ja kas on alati piisavalt aega jäänud, et halbu asju heastada.