Kõigepealt tahan tänada pr. Ülle Saart, kes on raamatukogule annetanudmitu raamatut ja hulga käsitööalaseid ajakirju.
Need olid kõik uued raamatud, mis ta endale ostis, läbi luges ja kuna ei soovinud neid enam kodus hoida, otsustas teha raamatukogule kingituse ning sellega teisi lugejaid rõõmustada. Raha nappusel ei saa raamatukogu kaugeltki nii palju kirjandust soetada kui vaja oleks. See oli väga tänuväärne tegu, mis muidugi väärib järele tegemist. Aitäh!
2009. aasta laenutuste edetabelit kroonis Mihkel Raua elulooraamat "Musta pori näkku". Seda raamatut laenutati koguni 32 korda. Tagasisidele toetudes võin öelda, et mäekõrguse edu põhjustasid eelkõige rohked meediakajastused. Kärmesti pandi laenutamiseks järjekorda, sest uudishimu oli nii suur. Vaja on ju oma silmaga näha raamatut, millest kõik räägivad. Sugugi ei saa öelda, et ta nii kangesti kõigile meeldinud oleks, sest paljud tõid juba paari päeva pärast raamatu tagasi - liiga palju roppusi sees.
Milline raamat siis mulle eelmisest aastast kõige eredamalt meelde jäi? Ikka jajälle kanduvad mõtted Khaled Hosseini suurepärasele romaanile "Lohejooksja". Afganistan on minu jaoks nii kauge maa, selle maa traditsoonidest ei teadnud ma suurt midagi. Väga võõrastav oli lugeda inimeste sünnimomendiga kaasnevast ettemääratusest. Kui oled alam ja loodud teenijaks, siis elu lõpuni sinna ka jääd, ei loe midagi kui töökas ja tubli sa olla võid. Pani mõtlema see, kas minu tegemiste või mittetegemiste tõttu on keegi kannatanud ja kas on alati piisavalt aega jäänud, et halbu asju heastada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar