Eile külastas ramatukogu üks 78 aastane lugeja. Täiesti tavaline, et ta käib raamatukogus üks kord nädalas ja neljapäeviti. Ebatavaline minu jaoks oli aga see, kuidas ta pärale jõudis. Juuresoleval pildil on puude taustal näha üks maja, see on tema kodu. Valgel lumevaibal pole näha ainustki jalajälge. Memmeke seletas asjalikult, et ta tulnud suuskadega lumevallini, jätnud suusad sinna maha, ukerdanud üle kõrge lumevalli ja siis tipa-tapa poodi ja raamatukokku. Vot sellise asja peale ei oleks ma eales tulnud!See põldude vahele jääv tee tema majani (0,5 km.) ei kuulu kahjuks nende teede nimekirja, mida lahti lükatakse. Mis siis ikka, elame õnneks sellises kliimavööndis, kus talvele järgneb alati kevad ja päike sulatab lume.
Siit iva: vanadelt ja elu näinud inimestelt on alati midagi õppida.
3 kommentaari:
Suusad ja suusatee pildilt puudu
Selgituseks: pilt sai tehtud kolmapäeval, siis ei olnudki suusajälgi. Pr. Erna külastas raamatukogu neljapäeval ja siis alles tekkisid suusajäljed, pigem võib seda nimetada suuskadel astumiseks kohevas lumes.Anonüümne võiks ise vaatama minna.
Vahva lugu ja vahva memm!
Postita kommentaar