Kultuuriminister pahandab raamatukogudega, sest tema väitel ostavad ja laenutavad rahvaraamatukogud liiga palju välismaist seebikirjandust.
Kus aga jookseb piir väärtkirjanduse ja ajaviitekirjanduse vahel ja kuidas on lood kodumaise väärtkirjandusega?
Sellest võib lugeda 14.nov. Eesti Päevalehest Tänapäeva Eesti kirjandus: mis imeloom see on?
Siin räägivad kirjandusest oma ala spetsialistid.
Krista Kaer
Sõnal väärtkirjandus on nn tavaliste lugejate silmis negatiivne tähendusväli, mis on pärit juba Nõukogude ajast: kui ikka "ametlikult" väärt raamat, siis järelikult raskestiloetav ja tüütu. Inimestes ei tohi tekitada hirmu raamatute ees. Kui kogu aeg öelda, et väga hea ja tõsine kirjandus on see, mis nõuab tõsist tööd, siis - tegelikult ei nõua. Nõuab tihti küll süvenemist, aga ka see võib olla nauding.
Johanna Rossi hinnangul ei ole täiskasvanud lugeja maitse suunamisel mõtet, see töö tuleb teha koolis. Lugemisharjumuse tekitamine on pedagoogiline programm, mida saab rakendada haridussüsteemis.
Raikküla raamatukogus on 2011. aastal teavikute soetamiseks eraldatud summad järgmised:
Riigilt 987 €
Omavalitsuselt 1919 €
Peale selle ajakirjanduse tellimiseks eraldatud raha ainult omavalitsuselt ja see on 573 €
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar