
Raamatus "Rosinad: lood lastekirjanike lapsepõlvest" pajatab kirjanik loo sellest, kuidas ta nelja-aastaselt hambaarsti juures käis ja et banaan oli tol ajal haruldus.
Katkend:
Kõigepealt räägime hambapuurist, kõige hirmsamast asjast, mis hambaarstil üldse varuks.
Praegu läheb hambapuurimine nii imekiiresti, et sa õieti ei märkagi, kui juba on valmis. Toona aga ei käinud hambapuur isegi mitte elektriga. Hambapuuri ajas hambaarst jalaga tallates ringi nagu mingit vokiratast. Samal ajal juhtis ta puuri otsa käega mööda vaest haiget hammast. Ja see tegi hirmsal kombel haiget.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar