Tõesti, tõesti...

Enn Vetemaa


Kevadine II

Oh andke andeks see banaalne prosaism.
(Puškin "Sügis")

Alles oli tuisk ja tali,
jää ja lörtsitibutus,
aga nüüd mu akna taga
itsitab krell tibutuss.

Öösi vaikse aiaäärse
üpris tähtsa hoone
katusel paar pulstund kassi
üürgasid kantsoone.

Kui ma seni külakuked
tundsin häälest ära,
siis nüüd suurest kevadähmist
on nad häälest ära.