05 veebruar 2008

Lugemissoovitus


selle aasta esimesest raamatupakist.
Esimest korda ilmus jutustusena eesti keeles John Steinbecki "Hiirtest ja inimestest". Mahult on see väike, aga sisult meistriteos.
Raamatu tegevus toimub Suure Depressiooni aegses (1920-1930) Ameerikas. Lugu ränduritest, kellel pole midagi - ei kodu, ei omandit, ainult pamp õlal. Väike ja tark mees George hoolitseb suure ja rumala Lennie eest, kellega juhtuvad alati pahandused.

Vibalik tõmbus kergelt tagasi, nii et valgus ei paistnud näkku. "Kummaline, et te alati kokku hoiate. Juhtub harva, et mehed niimoodi kokku hoiavad. Ma pole kordagi näinud, et kaks meest üheskoos ringi rändavad. Sa ju tead sulaste kombeid - tulevad, otsivad omale aseme ja käivad kuu aega tööl, siis võtavad lõpparve ja kaovad üksipäini minema. Teistest pole neil sooja ega külma. Sellepärast ongi veider, et temasugune hulluke ja sinusugune nutikas sell üheskoos ringi rändavad."

Ränduritel on oma unistused. Ikka jälle palub Lennie Georgel õhtuti töömeeste saras jutustada ilusast elust tulevikus, kui neil on tilluke hütt, kümme aakrit maad, kanala, kass, küülikud. Võimalus ise otsustada, mida külvata, mida saagiga teha.
Kas need unistused ka täituvad? Sellest jutustabki raamat.
Steinbeck tuletab meelde, et ka lihtrahval on tunded, kultuur. Sisendab usku püsivatesse väärtustesse ja nende otsimisse kalestuvas maailmas.
Väga sarnane meie praegusele elule Eestis. Ka mei käib palju mehi tööl Soomes, Norras, Taanis. Võib-olla neilgi oma hiireke taskus, keda üksi olles silitada.

Kommentaare ei ole: