28 detsember 2009

Lugemisaasta 2010

Lugemisaasta algab 1. jaanuaril 2010.

Lugemisaasta veebileht www.lugemisaasta.ee

Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine on üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest – raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi. Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta. Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema katarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) radadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe-ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud. Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem.

Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.

Uudis Tartu Postimehes

19 detsember 2009

Aastalõpuseminar Rapla Keskraamatukogus

Maakonna raamatukogutöötajate aasta viimane seminar on alati veidi pidulikum. Peale tööjuttude jagatakse välja aasta tublimatele tunnustusena traditsioonilised päkapikutiitlid. Ja oh üllatust, sel aastal potsatas üks päkapikkudest (e-päkapikk) Raikkülla.
Lähemalt sellest

03 detsember 2009

Jõulukuu raamatupakist

Laste lugemislauale jõudis Kätlin Vainola õpetlik raamat "Metsaelu aabits". Tõetruud kodumaise looduse pildid joonistas Kristina Reineller.
Raamatu peategelaseks on rebane. Rebaseema ja rebaseisa said tuttavaks talve lõpus. Nüüd, kui rebasepojad on sündinud, käib perele toitu toomas isa. Rebaseema aga on kodune, tal on pesas viis imearmast kutsikat. Metsa aga on saabunud kevad. Puudel puhkevad pungad, seemnetest sirgub väike puu.
Läbi suve, sügise ja talve liikudes saab lugeja teada, kuidas elavad eri aastaaegadel metsas putukad, linnud ja loomad. Vahepeal läheb lugu ohtlikuks ka - metsas puhkeb tulekahju. Õnneks pääseb rebasepoiss tervena õdede-vendade juurde tagasi.
Raamatuga on kaasas Fred Jüssi loodushäältega plaat. Selle pealt saab kuulata erinevaid metsahääli.

Teinegi raamat lastele.
Andrus Kivirähk"Kaka ja kevad" on tähelepanu köitnud: mõnda täiskasvanut šokeerinud, aga lapsi huvitab, sest eile käis ramatukogus juba kolm last seda küsimas. Ise lugesin jutukogu kaanest kaaneni läbi ja ei kohanud ühtegi roppust. Ainult ühes loos on peategelaseks kaka ja ühes puuks, kuid need on normaalse elu juurde kuuluvad nähtused. Lugeja ette astuva veel punapäine viiner, munevad sokid, loll jope. Lisaks neile veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud võimalust lasteraamatusse pääseda.
Mõnusale humoorikale raamatule on pildid joonistanud Heiki Ernits.