10 november 2010

Raamatu lugemine aitab stressi vähendada

Sussexi ülikooli teadlased leidsid, et stressirohkes olukorras on kõige usaldusväärsemaks abinõuks raamatu lugemine. Meetod töötas ligi 70 protsenti eksperimendis osalenu puhul, vähendades kortisooli(stressihormooni) taset, normaliseerides südamelöökide kiirust ja alandades lihaspinget. Lugemine toimis kiiremini kui rahustava muusika kuulamine, jalutuskäik värskes õhus või tassike piparmünditeed.
Selline lugemisele kiituselugu tänases Postimehes.

07 november 2010

Maagiline Põhjala

Põhjamaade raamatukogunädal (8.-14. november) toimub juba 14. korda. Sel aastal kannab ta pealkirja "Maagiline Põhjala". Põhjala saagad ja mütoloogiad on oluliselt mõjutanud põhjamaade tänapäeva fantaasiakirjandust. Karm loodus, pimedus ja äng kujundasid müstikal põhineva jutustamisstiili, mille abil vestjad püüdsid selgitada üleloomulikke loodusnähtusi.

Selle aasta etteloetavate tekstide abil püütakse leida seoseid põhjamaade algupärase kirjanduse ja nüüdisaegse fanataasiakirjanduse, müütide ja tegelikkuse, mineviku ja oleviku vahel.
Korraldajad on valinud ette lugemiseks järgmiste autorite tekstid: A.S. Magnason Islandilt, J.A. Lindquist Rootsist ja L. Kaaberbol Taanist.

Meie raamatukogus on neist kolmest raamatust, mida ette loetakse Lene Kaaberboli "Nägija tütar".
11-aastane Dina on emalt pärinud võime inimesele silma vaadates näha tema süngemaid ja varjatumaid saladusi. Kui Dina ema ühel päeval Dunarki lossi kurjategijat ära tundma kutsutakse, peab Dina talle õige pea järgnema, et päästa ema julma Drakani küüsist. Algab seiklus draakonite valvatud lossis ning Dina õpib oma võimeid õigesti kasutama.

01 november 2010

Raamatukogupäevadest

Sai teoks raamatuvahetuslaat "Raamat uuele ringile". Kõigepealt tänud kõigile, kes üleskutsele reageerisid ja kirjanduse kohale tõid. Toodud oli rohkelt nii raamatuid kui ka ajakirju.
Laadapäeval tunglemiseks nagu Stockmanni Hulludel Päevadel ei läinud, aga huvilisi käis päeva jooksul päris palju ja tühjade kätega ei lahkunud keegi. Mõni külastaja oli oma leiu üle kohe väga õnnelik.

Nüüd mõnest ehmatavast leiust. Ma ei mõtle siin haruldasi pealkirju, vaid seda, mida mõne raamatu tiitellehel näha võis. Leidsin viie erineva raamatukogu pitsatiga raamatuid. Mõned pühendusega raamatud kooli lõpetamise puhul ja ka kirjanike autogrammiga raamatuid.

Ettelugemispäeval oli tutvustamiseks ja katkendi ette lugemiseks valitud K. Smitti "Varesejalakiri".
Edasi oli kavas õnnekurekeste voltimine ja nende riputamine Soovide Puule. Hiinas ja Jaapanis peetakse kurge edu ja pika eluea sümboliks. Jaapani legendi järgi täituvad nende soovid, kelle volditud kured looduses lagunevad.
Üsna pea selgus, et origami tehnika polegi nii lihtne kui esmapilgul paistab. Origami diagrammide järgimine on omaette kunst, sest maksimaalset infot antakse minimaalsete joonistega. Hea õpetuse-video leidsin ka internetist. Kõige parem on ikkagi nii, et asjatundja näitab alguses voltimise käigu ette.
Meie Soovide Puu tuli välja selline rõõmus, Kristi jõudis voltida ka ühe keerukama tiibu lehvitava kure. Lõpetuseks võin öelda, et voltimine on üks mõnus meelelahutus ja vaja ei lähe peale paberi muud, kui mõistust ja käte osavust.