02 detsember 2008

Mihkel Raud "Musta pori näkku"



Mul on harukordne võimalus aastate jooksul näha, kuidas Eesti popjumalad otse kuulsuse tippu on marssinud. See raamat siin püüab neid tagantjärele monumentaalsetena tunduvaid hetki võimalikult ausalt sõnastada.
Jutud selles raamatus pole just alati kõige süütumad. Kuid loodetavasti paistab nende ebasiivsate ja roppudegi lugude tagant midagi, mis aitab tänapäeval aru saada, miks on asjad täpselt nii, nagu need on. Sest mõistmata, kust me tuleme, on võimatu aru saada, kus praegusel hetkel oleme. Sellest, kuhu tee meid edasi viib, rääkimata.
Mihkel Raud

Kordustrükk sellest menuraamatust nüüd ka raamatukogus ja laenutamisel järjekord tekkinud.

Pilt netist

03 november 2008

Muinasjututund


Muinasjututunni sisustasid Piia ja Riin. Ellen Niidu lasteraamatute ainelisse kavasse oli pikitud ka laulumäng "Rongisõit". Koos lõbusate mängude ja maiustamisega möödus märkamatult kaks tundi. Pildil olev krõll on joonistusvõistluse võitnud töö, mille autoriks Maria Katariina.
Eilse päeva pildid.

19 oktoober 2008

Loeb, mida loed


Sellise nutuse ilmaga on mõnus toas raamatut lugeda. Aga mida lugeda ja milline on hea lasteraamat?

Siit leiad ühe nimekirja raamatutest, mida soovitavad kirjanduse alal asjatundjad: Anne Kõrge, Jaanika Palm , Krista Kumberg jt.

16 oktoober 2008

Nobeli kirjandusauhind 2008

Nobeli kirjandusauhinda annab Rootsi Akadeemia välja alates 1901.aastast. Käesoleval aastal tunnistati selle vääriliseks Jean-Marie Gustave Le Clézio.
Prantsuse kirjaniku sulest on ilmunud romaane, novelle, lasteraamatuid, esseid.
Tema esimene romaan "Protokoll" pälvis 1963. aastal Renaudot`i preemia.
1980. aastal omistas Prantsuse Teaduste Akadeemia talle romaani "Desert" eest esimese Paul Morand`i auhinna.

Eesti keeles on ilmunud 1973. aastal novell "Päev, mil Beaumont tegi tutvust oma valuga" kogumikus "Prantsuse novell", 1990. aastal romaan "Kõrb", 1997. aastal elulooraamat "Diego ja Frida" tuntud Mehhiko kunstnikepaarist Diego Rivera ja Frida Kahlost.
17.10.2008 "Sirp"avaldas Le Glézio täisteksti "Elusa jumala mägi", seda võib siit lugeda Helle-Iiris Michelsoni tõlkes.

Loe ka kajastusi ajakirjanduses:
Postimees, Eesti Päevaleht, Sirp, Õhtuleht.

13 oktoober 2008

Raamatukogupäevad tulekul


Sünnist saati asume eneselegi märkamatult üles ehitama oma keha ja vaimu. Oleme ammu mõistnud vajadust kanda pidevalt hoolt iseenese füüsilise vormi eest – hindame ökotoitu, tungleme tervisekeskustes. Lõpuks oleme märganud ohutuld, mis suunab meid sama hoolikalt tegelema vaimse vormiga. Oleme aru saanud, et lugemine ei ole pelgalt teabe omandamise või meelelahutuse üks paljudest, hõlpsasti asendatavatest viisidest.
Lugemine on mõistuse vaimne treening, lugemisvara kujundab inimese mõtteid ja annab oskuse neid väljendada.Raamatukogu kui mõistuse tervisekeskuse roll on muutumas üha olulisemaks. Raamatukoguhoidjalt oodatakse vaimset vormisolekut, head treeningvahendite valikut, oskuslikku juhendamist. Me oleme valmis, avame uksed ja võtame vastu kõik, kes on juba taibanud : LOEB, MIDA LOED.

Raamatukogus toimub:
  • 20.okt. Ettelugemispäev
  • 26.okt. Joonistame KRÕLLI. Vahvama pildi joonistajale auhind.
  • 02.nov. Muinasjututund

08 oktoober 2008

E - näitus

Eesti Rahvusraamatukogu koduleheküljel on võimalik vaadata mõningaid raamatukogu poolt, või osalusel, korraldatud näituste materjale. Üks selliseid on tähistamas Eesti Vabariigi 90. aastapäeva.
Näituse pealkiri: Meie parlament ja aeg

03 september 2008

Seltsimees laps

Leelo Tungla "Seltsimees laps ja suured inimesed" on südamlik ja haarav lugu autori lapsepõlvest. Keerulise aja sündmusi jutustatakse lapse pilgu läbi nähtuna.
Raamat algab sellega: musta mantliga mehed viivad Leelo ema Patarei vanglasse ja lõpeb teatega, et memmele on karistuseks määratud 25+5 aastat Siberisse saatmisega. Vahepealne aeg kulgeb koos tataga(isaga) suures ootuses ja lootuses, et memme kohe koju tagasi tuleb. Sinna ajavahemikku mahub palju südmusi.
"Ole hea laps!" hüüdis ta mulle, kui oli raudredelit pidi kongiukseni roninud. "Ole hea laps, siis tuleb memme varsti tagasi! Võib-olla homme, võib-olla ülehomme..."
Kuna memme ei tule ega tule, tekib lapses süütunne, äkki ma polnud nii hea kui vaja. Kord tunneb laps enne magama minekut õhus memme lõhna, sellist õrna ja pehmet.
"Tata,tata!" jooksin kisaga teise tuppa. "Memme tuleb kohe koju, ta lõhn on juba kohal!"Tata käsi jäi arvelauanuppude kohal õhku: "Kus? Mis sa ajad!" Kui me temaga magamistuppa tõttasime, oli lõhn justkui nõrgemaks jäänud. "Mm-mm... Mina ei tunne midagi!"tunnistas tata.
"Asi lõhnab hoopis selle järele, et nüüd on sul aeg kotile minna!"lausus tata ja tõmbas kõrvalkardinad tihedalt ette. "Mul on vaja veel mõned kooliarved kokku lüüa, siis poen ka põhku."

Kuigi teema on sünge ja sündmuste kirjeldused tihti nutma ajavad, ei mõju raamat ometi masendavalt, siin on koomilisi ja lõbusaid seiku, mille üle saab südamest naerda. Väga usutavalt kirjutatud, nagu oleks selle loo laps tol ajal kirja pannud.

Leelo Tungal on ühes intervjuus öelnud, et selliseid lugusid, nagu "Seltsimees laps", tuleks jutustada nii selleks, et suur inimene oskaks märgata last enda kõrval, kui ka selleks, et aru saada, kui suur õnn on omada oma riiki.
Raamat on mõeldud lugemiseks nii lastele kui täiskasvanuile. Meie raamatukogus on täiskasvanud selle väga soojalt vastu võtnud. Laste arvamust ei tea, sest nendeni pole see raamat veel jõudnud.

21 august 2008

Inventuur

Teade raamatukogu raamatufondi inventuurist tekitas külarahva seas lõbusat elevust, sest keegi ei mäletanud, et raamatukogus oleks inventuuri tehtud. Tõesti, sest viimane inventuur toimus 1990. aasta aprillis.
Inventuuri esimesel päeval oli oma nõu ja jõuga abiks Tiina Talvet Rapla Keskraamatukogust. Inventuuri käigus sai võrreldud elektronkataloogis arvel olevaid teavikuid kohalolevatega. Meeldivaks üllatuseks selgus, et puuduvaid raamatuid oli vähe - 54 eksmplari.
Kadunuks jäid näiteks: Aedniku ABC, Maailma ajalugu, Kaunid toataimed, Maailma imed.

12 juuni 2008

Kukotski juhtum

Sellist pealkirja kannab Ljudmila Ulitskaja (pildil) teine eesti keelde tõlgitud romaan. "Kukotski juhtum" on vene haritlasperekonna mitme põlvkonna elukäigu kirjeldus. Esimene peategelane on kuulsast arstide suguvõsast pärinev günekoloog Pavel Kukotski, kes Teise maailmasõja ajal abiellub oma patsiendiga. Paljude värvikate tegelaste ja järgnevate põlvkondade saatuse kaudu kirjeldab autor lähiajalugu ja inimeste valikuid, mõtiskleb teaduse ja inimlikkuse piiride ning üleloomulike võimete üle. Seda raamatut on analüüsinud
Jan Kaus - loe

Ljudmila Ulitskaja (s.1943) on üks tänapäeva hinnatumaid, tõlgitumaid ja populaarsemaid vene kirjanikke, kelle loomingust on eesti keelde varem tõlgitud "Lõbus matus". Ta on hariduselt bioloog ning töötas aastaid geneetikuna. Erialaselt töölt vallandati ta samizdati trükiste levitamise eest. Tema esimene jutukogumik ilmus 1994. a. Prantsusmaal. "Kukotski juhtum" pälvis tähtsaima vene kirjanduspreemia - Bookeri auhinna. Kõik tema raamatud.
Ljudmila Ulitskaja pidi eelmise aasta kevadel kohtuma Eestis lugejatega, kuid ta ei saanud Eesti saatkonna piiramise tõttu viisat. Sellest tema artikkel
" Kui õige elaks inimese moodi".
Sel aastal viibis Ulitskaja Eestis aukülalisena kirjandusfestivalil Prima Vesta 2008. Kohtumised kirjanikuga läksid täissaalidele, mis näitab tema tuntust ka meil.

Kirjaniku loomingust ja intervjuud temaga.
Ljudmila Ulitskaja: heameel tehtud tööst on kõige tähtsam.
Ljudmila Ulitskaja: meie ülesanne on kaitsta lugevate inimeste eluõigust.
Seelikus Tšehhov Tartus.
Ljudmila Ulitskaja: ärge ostke viletsaid raamatuid.
Ljudmila Ulitskaja: tahan harida kasvavat põlvkonda.
Günekoloog Kukotski ja vene hinge juhtum.

Kas tasub lugeda, selles veenduge ise, sest mõlemad raamatud on meie raamatukogus olemas.

10 juuni 2008

Suvine lugemine

Oma uues romaanis "Vaim" pajatab Ketlin Priilinn loo noorest naisest Helenast, kes veedab öö tühjalt seisvas vanavanemate majas. Selgub, et tema sattumine tol ööl majja polnud sugugi juhuslik. Talle antakse võimalus näha traagilist lugu, mis toimus seal majas palju aastaid tagasi ning mõjutab nüüd ka Helena enda elu.
Omapärase süzeega põnev lugu. Uudishimu kihutas tagant, et teada saada, mis edasi juhtub ja ei saanud raamatut kordagi enne lõppu käest ära panna.

10 mai 2008

Tunnustus emana



Jällegi on käes see päev, mil põhjust esile tõsta naise rolli emana. Meie maakonnas anti üheteiskümnendat korda välja Raplamaa aasta ema tiitel, mille pälvis Nele Aus Juuru vallast.
Iga omavalitsus valis eelnevalt oma piirkonna aasta ema ja esitas siis tema maakonda kandideerima.

Tore, et Raikküla valla aasta ema 2008 on Maire Põder.
Maire on sage külastaja Raikküla raamatukogus, otsimas kirjandust tööalaseks täiendamiseks või midagi iseendale hingelähedast. Meie väiksemad lugejad tunnevad teda hästi, sest oma oskusi ja kogemusi on ta jaganud ürituste põnevamaks muutmisel. Juuresoleval pildil õpetab Maire taimedest patsi punumist.
Kallis Maire, soovin Sulle ilusat pidupäeva ja rõõmu tublidest lastest!
Aasta ema 2008 tutvustus maavalitsuse kodulehelt.

05 mai 2008

Nelja Kuninga Tee peatuspaik Pakamäel

Renneri kroonika järgi Jürioo ülestõusu algus: "Aastal 1343 Püha Jüri ööl toimus suur tapmine Harjus, sest eestlased tahtsid oma kuningaid saada ja hakkasid asjaga nii peale. Ühel mäekünkal asus maja, selle tahtsid nad Püha Jüri ööl põlema süüdata; siis tahtsid nad korraga kallale tungida ja ära tappa kõik sakslased koos naiste ja lastega. Nii see ka sündis, sest nad hakkasid surnuks lööma neitseid, naisi, sulaseid, teenijatüdrukuid, aadlikke, noori ja vanu; kõik, kes olid saksa verest, pidid seal surema."

On avaldatud arvamust, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Pakamäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks.

Nelja Kuninga Teest lähemalt
4. mail toimunust Pakamäel piltidena

03 mai 2008

Tüdruk, kes väljus vaikusest



See on Fiona Bollagi tõsieluline raamat. Fiona sündis kurdina. Väliselt oli ta nagu iga teinegi laps ja miski ei viidanud puudele. Kasvades aga märkasid vanemad, et temaga pole kõik nii nagu olema peaks. Uuringud haiglas kinnitasid kurba tõde, Fiona ei kuule ainsatki heli.
Lapsena saab ta kohmaka kuulmisaparaadi, mille kaudu võis müra tajuda. Kõnelema õpib Fiona ise oma häält kuulmata, samuti õpib ta ennast väljendama nii, et teised temast aru saaksid.
Kuueteistaastaselt saab ta sisekõrva implantaadi ja nüüd avaneb senini tundmatu helide maailm. Kui võrratult rikkamaks muutub tema elu ja Fiona võtab seda kui väärtuslikku kingitust.

Mõtlemisainet elu väärtuste üle pakkus ka Veikko Raagmetsa kursus enesemotivatsioonist, millest hiljuti osa võtsin. Nimelt soovitas ta keskenduda sellele, mis sul juba on ja mille eest peaksid tänulik olema. Leida igas päevas kiirete asjatoimetuste kõrval üks asi ja olla sellele tänulik. Mis ühele inimese on nii tavaline, et võime seda endastmõistetavaks pidada, ei pruugi teisel nii olla.

27 aprill 2008

Kus käisin, mida nägin?

Tegin jalutuskäigu raamatukogu lähemas ümbruses. Vahel ütleb üks pilt rohkem kui sada sõna.
Pildid

31 märts 2008

Pärastlõuna luule ja viltimisega


30. märtsil kogunesid raamatukokku need lapsed, kellele meeldib lugeda ja kuulata luuletusi ning meisterdada. Lugesime Heljo Männi luuletusi kevadest ja viltisime lilleõitel sumiseva herilase.
Kellel huvi, võib vaadata pilte.

12 märts 2008

Emakeelepäev

Emakeelepäeva hakati tähistama Eestis kooliõpetaja Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil. Aastal 1999 sai päev riiklikuks tähtpäevaks.

...Olen kindel, et ühel päeval ärkavad
kõik surnud üles ja nende esimene
küsimus on: kas saab lugeda üht uut
raamatut väljasurevas keeles...
I.B.Singer

Kirjandusauhinnad 2008
  • A.H.Tammsaare nimeline kirjanduspreemia - Ene Mihkelson "Katkuhaud"
  • Tammsaare romaanipreemia - Indrek Harglale tema viie aasta romaaniloomingu eest edasi
  • Kultuuri elutööpreemia - Madis Kõiv edasi
  • Kirjastuse Tänapäev romaanivõistlus - Angela Hofberg "Ikkagi" edasi
  • Virumaa romaaniauhind - Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu"
  • Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind - Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu"
  • Tuglase novellipreemia laureaadid - Mihkel Mutt "Siseemigrant" ja Andrei Hvostov "Sinimäed" edasi
  • Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnad - edasi

03 märts 2008

Lõunatund muinasjutu ja meisterdamisega


Muinasjutu "Võlukübar" luges Lys-Maria. Katsetasime sama trikki nagu muinasjutus ja oligi kübara all kommikauss.
Lihtsate vahenditega kübarat õpetas tegema Maire. Selleks läks vaja ainult ajalehti, krepppaberit, klammerdajat ja fantaasiat. Kiiresti valmivat kübarat on lahe kanda stiilipeol, sõbrapäeval,karnevalil.
Rohkem pilte pühapäevasest tegemisest näeb siit

29 veebruar 2008

Mälumäng ruulib


27.veebr. toimus Raikküla valla mälumängu kolmas voor Purkus. Kohale tuli kaheksa võistkonda. Küsimused olid huvitavad ja paljudelt elualadelt. Mõni pähkel isegi nii kõva, et ei õnnestunud ühelgi võistkonnal läbi hammustada.
Tore ettevõtmine Ester Luige poolt - ergutab e-ajastul vaimu ja tekitab elevust.
Milline võistkond sel korral võitis, seda saab vaadata lisatud tabelist.
Hetki mälumängust näeb siit

12 veebruar 2008

Tund raamatukogus


Eile, 11.veebr. külastasid raamatukogu Raikküla Kooli toimetulekuklassi õpilased koos õpetajaga. Tutvuti raamatukogu tööga ja poisse huvitanud temaatilise kirjandusega.

05 veebruar 2008

Lugemissoovitus


selle aasta esimesest raamatupakist.
Esimest korda ilmus jutustusena eesti keeles John Steinbecki "Hiirtest ja inimestest". Mahult on see väike, aga sisult meistriteos.
Raamatu tegevus toimub Suure Depressiooni aegses (1920-1930) Ameerikas. Lugu ränduritest, kellel pole midagi - ei kodu, ei omandit, ainult pamp õlal. Väike ja tark mees George hoolitseb suure ja rumala Lennie eest, kellega juhtuvad alati pahandused.

Vibalik tõmbus kergelt tagasi, nii et valgus ei paistnud näkku. "Kummaline, et te alati kokku hoiate. Juhtub harva, et mehed niimoodi kokku hoiavad. Ma pole kordagi näinud, et kaks meest üheskoos ringi rändavad. Sa ju tead sulaste kombeid - tulevad, otsivad omale aseme ja käivad kuu aega tööl, siis võtavad lõpparve ja kaovad üksipäini minema. Teistest pole neil sooja ega külma. Sellepärast ongi veider, et temasugune hulluke ja sinusugune nutikas sell üheskoos ringi rändavad."

Ränduritel on oma unistused. Ikka jälle palub Lennie Georgel õhtuti töömeeste saras jutustada ilusast elust tulevikus, kui neil on tilluke hütt, kümme aakrit maad, kanala, kass, küülikud. Võimalus ise otsustada, mida külvata, mida saagiga teha.
Kas need unistused ka täituvad? Sellest jutustabki raamat.
Steinbeck tuletab meelde, et ka lihtrahval on tunded, kultuur. Sisendab usku püsivatesse väärtustesse ja nende otsimisse kalestuvas maailmas.
Väga sarnane meie praegusele elule Eestis. Ka mei käib palju mehi tööl Soomes, Norras, Taanis. Võib-olla neilgi oma hiireke taskus, keda üksi olles silitada.

17 jaanuar 2008

Teade

Raamatukogus toimub 21.jaan. kl. 15 - 19 teabepäev Raikküla valla elanikele.
Korraldatud jäätmeveole ülemineku küsimustele vastavad Ragn-Sells AS esindajad.
Saab sõlmida jäätmeveo lepinguid.

12 jaanuar 2008

Õnnesoov sünnipäevaks!


11. jaanuaril sai kaheksakümne viie aastaseks Raikkülast pärit koduloouurija Ilse Rahkema. Siin on möödunud kogu tema senine elu - lapsepõlv, kooliaeg, töö Raikküla Koolis (praegune kooli nimetus).
Olles uudishimulik laps, käis ta koos isaga Raikküla mõisas, raudteejaamas, Pakamäel. Kõik isalt kuuldu, nähtud kohad ja sündmused on talle eredalt meelde jäänud. Tänu looduse poolt kaasa antud heale mälule ja jutustamisoskusele sai temast suurepärane giid, mälestuste ja legendide vestja. Mälestuste võlu peitub just nende ettekandjas, kuidas keegi möödunut edasi annab.
Möödunut kirja panema hakkas Ilse kümmekond aastat tagasi.
Pikki aastaid on vanaproua olnud ka raamatukogus lugeja ja seda tänase päevani. Lugeda meeldib talle memuaare, ajaloolisi-, tõsielulisi raamatuid. Muidugi ka ilukirjandust. Alati tuleb ta naeratus näol ja sageli on kaasas väike maiustus või koduaiast korjatud lilleõis. Praegugi ehib raamatukogu seina tema valmistatud kuivlilleseade.
Kaastööd on Ilse teinud Eesti Rahva Muuseumile, Mahtra Talurahvamuuseumile.

Tema sulest on ilmunud:
"Raikküla mõis" 1996
Artikkel kooliajast Raikküla Kooli almanahhi "Kõik me oleme pärit lapsepõlvest" 2000
"Mälestusi kolhoosiajast Raikkülas" 2003
"Ilse Rahkema mälestused" 2005
"Mälestusi Aleksander Arderist"
"Mälestusi Kaarel Korsenist" 2006
"Armas tohter avita!" 2006
Neid saab lugeda raamatukogus.
Ilse Rahkema kohta on kirjutatud:

Põder,Maire. Kaheksakümneviie aastane Ilse Rahkema hakkas möödunut... Nädaline.-(2008/Jan/12)