Viimastel aastatel olen oma koduaias katsetanud vähemalt ühe uue suvelille sordiga.Sel kevadel sattusid aiapoes näppu mehhiko vanikkuljuse seemned ja need ka ostsin. Alles kodus avastasin, et vanikkuljus vajab hästi pikka ettekasvatamise aega ning tihti ta ei jõuagi enne külmade tulekut õitsema hakata. Käes oli aga juba aprill, ikkagi külvasin seemned potti, võib-olla läheb õnneks. Suvel muudkui kastsin, väetasin ja korjasin tigusid.
Alles augusti keskpaigas ilmusid nähtavale esimesed õiepungad. Veel kolm nädalat ootamist ja pungadest arenesid helerohelised noored õied, mis mõne päeva pärast värvusid lillaks.
Jõudsingi ära oodata! Nüüd on mul aias lopsaka lehestikuga kaetud puu, millel korraga mitmes arengufaasis õisi. Selle lille puhul oli väga huvitav just ta arengut jälgida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar