Koolivaheaja lugemispäev

Kevadisel koolivaheajal toimunud lugemispäev tõi kokku noori raamatusõpru oodatust vähem. Noortekeskuses veedetud tüdrukuteöö väsitas ära ja raamatukokku järgmisel päeval lihtsalt ei jõutudki enam. Aga eks koolivaheaeg selleks ju olegi, et lõõgastuda ja energiat koguda.
Kõigepealt vestlesime raamatutest, mida keegi sel aastal juba lugenud oli. Siis tutvustas igaüks üht loetud raamatut ka teistele, kas katkendit lugedes või raamatu sisust jutustades.
Mariil oli kaasa võetud selleks lõbus lugu "Lõvi Lõrr ja jänes Jass" (O. Saar)
Gregoryl jälle õpetlik raamatuke "Sööbik ja Pisik" (T. Egner)
Kairel "Heinakübar ja Viltsuss" (S. ja T. Nopola)
Aurisel "Samueli võlupadi" (K. Kass)
Stefil "Vennad Lõvisüdamed" (A. Lindgren)
Marial "Väike prints" (Antoine de Saint-Exupery)
Helil "Apelsinitüdruk" (J. Gaarder)
Raamatukogu poolt aga Aasta Rosina auhinna vääriliseks tunnistatud raamatute tutvustus ja ette sai loetud 2009. aastal ilmunud Piret Raua raamat "Härra Linnu lugu".

Jutud räägitud, jagunes seltskond kaheks. Väiksemad lapsed hakkasid Ene Kanguri juhendamisel meisterdama. Paberist volditud soovidetoos ja lilleline lauakaunistus said igati uhked.
Suuremad, kellel lugemiskogemusi rohkem, lõid kaasa viktoriinis. Esmasel vaatlusel tundusid küsimused üsna krõbedate killast, aga kuna vastuste otsimisel võis vabalt raamatukogu riiulites tuhnida ja arvutit kasutada, sujus kõik kenasti. Näiteks küsimus."Mitu ajakirja on meie raamatukogule käesolevaks aastaks tellitud?" Sellele küsimusele leidis hõlpsasti vastuse raamatukogu koduleheküljelt.
Tegevust jätkus pea kaheks tunniks.

Soovin kõigile raamatusõpradele ilusat kevadet ja häid hindeid viimasel veerandil!

Hei, lapsed!

Koguneme reedel, 26. märtsil kell 14.00 raamatukogusse. Sirvime oma lemmikraamatuid ja tutvustame neid ka teistele. Meisterdame. Kindlasti saab osa võtta mälumängust, mille võitjatele auhinnad.

Olete oodatud! Kohtumiseni!

Tõesti, tõesti...

Enn Vetemaa


Kevadine II

Oh andke andeks see banaalne prosaism.
(Puškin "Sügis")

Alles oli tuisk ja tali,
jää ja lörtsitibutus,
aga nüüd mu akna taga
itsitab krell tibutuss.

Öösi vaikse aiaäärse
üpris tähtsa hoone
katusel paar pulstund kassi
üürgasid kantsoone.

Kui ma seni külakuked
tundsin häälest ära,
siis nüüd suurest kevadähmist
on nad häälest ära.

Kohtumine Margus Mikomägiga

"Koguja raamatu" esitlus

Emakeelepäeval, 14. märtsil kell14 Raikküla Raamatukogus

kohtumine raamatu "Koguja raamat" autori
Margus Mikomägiga

Võimalus osta "Koguja raamatut" ja saada autogrammi.

Sisust:
See on raamat teatrist ja elust, eluteatrist ja teatrielust. Selles raamatus räägivad Aivar Tommingas, Jaan Rekkor, Aleksander Eelmaa, Anu Lamp, Reet Neimar, Helle Meri, Peeter Jalakas, Peeter Tammearu, Tiit Ojasoo, Evelin Pang ja Priit Võigemast, Uku Uusberg, Nero Urke, Elmo Nüganen, Lembit Peterson, Jaan Tooming, Merle Karusoo, Andres Keil, Lea Tormis.

Nii mõnigi kahekõne muutub raamatu kaante vahel hoopis kolmekõneks. Intervjuud hakkavad omavahel juttu ajama, haakuvad ja lähevad lahku. Kokkuvõttes kujuneb pilt tänase Eesti teatri vaimsest olemisest. Isegi olemusest.

Kontsertesitlus

Uku Masingu 100. juubeliaasta raames korraldatav

CD "Uku Masingu tekstid helides"
kontsertesitlus

laupäeval, 13. märtsil 2010 algusega kell 12
Raplamaal Lipa koolimajas

Uku Masingu tekste sõnas ja helis esitavad: Priit Pedajas, Tõnu Tepandi, Eva Eensaar, Maria Peterson, Anne Maasik, Heiki-Rein Veroman, Kadri Hunt, Ly Lääne, Liis Kalda, Dmitri Rozgonjuk, Urmas Sisask jt.

Info: Anne Kalf 56465874
Buss Lipale väljub Rapla bussijaamast kell 11 (Peatused Rapla kesklinnas, Maxima kaupluse juures, Kuusikul, Kabalas)

Osalemine tasuta!

Miltoni saladus

Lasteraamat praeguse hetke jõust.

Eckhart Tolle, kes on eesti lugejale tuttav tema "Uue maailma" ja "Siin ja praegu: kohaloleku jõud" raamatute kaudu, on kirjutanud koos Robert S. Friedmaniga samu tõekspidamisi kajastava raamatu ka lastele.

Kiusamist kohtab pea igas koolis, kuidas leida endas sisemist jõudu, et astuda vastu endast suurematele ja füüsiliselt tugevamatele?
Miltoni saladus aitabki lapsi, kes peavad tahtmatult silmitsi seisma raskete olukordadega koolis, mänguväljakul või mujal.

Sisust:
Milton on õnnelik laps, kuni teda hakkab kiusama kooli riiukukk. Sestpeale valdab poissi pidev mure selle ees, mida tülinorija temaga järgmine kord koolis teha võib. Kuid Milton satub silmitsi üsna mitme olukorraga, mis aitavad tal mõista üht tähtsat asja: ainus viis, kuidas olla õnnelik, on elada praeguses hetkes.
Vanaisa õpetab Miltonit nägema praegust hetke väljaspoolt: mitte muretseda selle pärast, mis saab siis, ja mõelda sellest, mis on millalgi olnud. Siis ja millalgi on vaid peas. Nad ei ole ju siin, praegu. Unenäos õpib Milton nägema praegust hetke seespoolt.
Raamat on hea õppevahend ka lapsevanemale.

Jaan Krossi 90. sünniaastapäev

19. veebruaril möödub kirjanik Jaan Krossi sünnist 90 aastat. Tema elust ja loomingust loe siit.
Esimest korda väljaantava Jaan Krossi kirjandusauhinna saab Ain Kaalep luuleraamatu "Muusad ja maastikud. Luuletusi 1945 - 2008" eest.

Kuidas raamatukoguni jõutakse

Eile külastas ramatukogu üks 78 aastane lugeja. Täiesti tavaline, et ta käib raamatukogus üks kord nädalas ja neljapäeviti. Ebatavaline minu jaoks oli aga see, kuidas ta pärale jõudis. Juuresoleval pildil on puude taustal näha üks maja, see on tema kodu. Valgel lumevaibal pole näha ainustki jalajälge. Memmeke seletas asjalikult, et ta tulnud suuskadega lumevallini, jätnud suusad sinna maha, ukerdanud üle kõrge lumevalli ja siis tipa-tapa poodi ja raamatukokku. Vot sellise asja peale ei oleks ma eales tulnud!
See põldude vahele jääv tee tema majani (0,5 km.) ei kuulu kahjuks nende teede nimekirja, mida lahti lükatakse. Mis siis ikka, elame õnneks sellises kliimavööndis, kus talvele järgneb alati kevad ja päike sulatab lume.
Siit iva: vanadelt ja elu näinud inimestelt on alati midagi õppida.

Hea uudis

Hoolimata külmast ilmast
Vaatamata vaevale
Rõõmus naeratus on silmas -
Uus raamat jõudis pärale!

Sellise sõnumi läkitas postkasti Rapla Keskraamatukogu komplekteerimisosakond. Saabunud raamatute nimekiri Uudiskirjandus alt.

Külmapüha lugemised

Kui termomeeter näitab üle 20 pügala alla nulli, on mõistlik imeilusat talveilma nautida läbi aknaklaasi vaatega ja vaimu ergutamiseks mõni raamat läbi lugeda. Minu- sarja raamatud on lugejate seas nõutud kaup ja harva õnnestub mõni endale lugemiseks kõrvale panna. Sel korral siiski

Justin Petrone
Minu Eesti
Kas lubate elada?
1. osa
Kirjastus Petrone Print
2009

Noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab ellu jääma maal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus.
Kuidas eestlased ja meie kombed väljaspoolt tulnule paistavad, sellest on siin raamatus palju humoorikaid kohti.

Veel teinegi raamat eestlastest välismaalase pilgu läbi on 2003. aastal ilmunud


Douglas Wells
Jänki seiklused Hiiumaal
Kirjastus Mats
2003
208 lk.

Douglas Wells kirjeldab värvikalt oma elu seda perioodi, mil ta Ameerika Rahukorpuse vabatahtlikuna aastatel 1992 - 1996 elas ja töötas Hiiumaal. Ka tema abiellus eestlannaga.

Külaline õunaaias

Tühi kõht teeb julgeks ja toob õunaaeda.
Võimalik, et söögikohad olid juba enne lume tulekut ettenägelikult varem valmis vaadatud.

Tagasi aastasse 2009

Kõigepealt tahan tänada pr. Ülle Saart, kes on raamatukogule annetanud
mitu raamatut ja hulga käsitööalaseid ajakirju.
Need olid kõik uued raamatud, mis ta endale ostis, läbi luges ja kuna ei soovinud neid enam kodus hoida, otsustas teha raamatukogule kingituse ning sellega teisi lugejaid rõõmustada. Raha nappusel ei saa raamatukogu kaugeltki nii palju kirjandust soetada kui vaja oleks. See oli väga tänuväärne tegu, mis muidugi väärib järele tegemist. Aitäh!

2009. aasta laenutuste edetabelit kroonis Mihkel Raua elulooraamat "Musta pori näkku". Seda raamatut laenutati koguni 32 korda. Tagasisidele toetudes võin öelda, et mäekõrguse edu põhjustasid eelkõige rohked meediakajastused. Kärmesti pandi laenutamiseks järjekorda, sest uudishimu oli nii suur. Vaja on ju oma silmaga näha raamatut, millest kõik räägivad. Sugugi ei saa öelda, et ta nii kangesti kõigile meeldinud oleks, sest paljud tõid juba paari päeva pärast raamatu tagasi - liiga palju roppusi sees.

Milline raamat siis mulle eelmisest aastast kõige eredamalt meelde jäi? Ikka ja
jälle kanduvad mõtted Khaled Hosseini suurepärasele romaanile "Lohejooksja". Afganistan on minu jaoks nii kauge maa, selle maa traditsoonidest ei teadnud ma suurt midagi. Väga võõrastav oli lugeda inimeste sünnimomendiga kaasnevast ettemääratusest. Kui oled alam ja loodud teenijaks, siis elu lõpuni sinna ka jääd, ei loe midagi kui töökas ja tubli sa olla võid. Pani mõtlema see, kas minu tegemiste või mittetegemiste tõttu on keegi kannatanud ja kas on alati piisavalt aega jäänud, et halbu asju heastada.

Lugemisaasta 2010

Lugemisaasta algab 1. jaanuaril 2010.

Lugemisaasta veebileht www.lugemisaasta.ee

Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine on üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest – raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi. Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta. Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema katarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) radadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe-ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud. Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem.

Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.

Uudis Tartu Postimehes

Aastalõpuseminar Rapla Keskraamatukogus

Maakonna raamatukogutöötajate aasta viimane seminar on alati veidi pidulikum. Peale tööjuttude jagatakse välja aasta tublimatele tunnustusena traditsioonilised päkapikutiitlid. Ja oh üllatust, sel aastal potsatas üks päkapikkudest (e-päkapikk) Raikkülla.
Lähemalt sellest

Jõulukuu raamatupakist

Laste lugemislauale jõudis Kätlin Vainola õpetlik raamat "Metsaelu aabits". Tõetruud kodumaise looduse pildid joonistas Kristina Reineller.
Raamatu peategelaseks on rebane. Rebaseema ja rebaseisa said tuttavaks talve lõpus. Nüüd, kui rebasepojad on sündinud, käib perele toitu toomas isa. Rebaseema aga on kodune, tal on pesas viis imearmast kutsikat. Metsa aga on saabunud kevad. Puudel puhkevad pungad, seemnetest sirgub väike puu.
Läbi suve, sügise ja talve liikudes saab lugeja teada, kuidas elavad eri aastaaegadel metsas putukad, linnud ja loomad. Vahepeal läheb lugu ohtlikuks ka - metsas puhkeb tulekahju. Õnneks pääseb rebasepoiss tervena õdede-vendade juurde tagasi.
Raamatuga on kaasas Fred Jüssi loodushäältega plaat. Selle pealt saab kuulata erinevaid metsahääli.

Teinegi raamat lastele.
Andrus Kivirähk"Kaka ja kevad" on tähelepanu köitnud: mõnda täiskasvanut šokeerinud, aga lapsi huvitab, sest eile käis ramatukogus juba kolm last seda küsimas. Ise lugesin jutukogu kaanest kaaneni läbi ja ei kohanud ühtegi roppust. Ainult ühes loos on peategelaseks kaka ja ühes puuks, kuid need on normaalse elu juurde kuuluvad nähtused. Lugeja ette astuva veel punapäine viiner, munevad sokid, loll jope. Lisaks neile veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud võimalust lasteraamatusse pääseda.
Mõnusale humoorikale raamatule on pildid joonistanud Heiki Ernits.

Nädalise sügistuur: kohtumised ajakirjanikega

Nädalise sügistuuri järjekordne peatuskoht oli täna Raikküla raamatukogus. Nädalisest olid projektijuht Jürgen Post, ajakirjanik Maire Kõrver ja fotograaf Arvo Kuldkepp. Kohtumisele olid tulnud neli inimest, kes soovisid oma mõtteid ajakirjanikega vahetada. Hea võimalus esitada küsimusi ja arutleda erinevatel elu - olulistel teemadel. Kurdeti selle üle, et ajaleht on masu ajal õhemaks läinud. Meeli-Reet, kui tuntud mälumängur, soovis, et ajalehes oleks rohkem ristsõnu. Laine jälle ei olnud rahul sellega, et maatöötajatest on liiga vähe lugeda. Sooviti lugeda probleemartikleid. Kiidusõnadega poldud kitsid, et kiita ajakirjanik Margus Mikomäge teatrilehekülgede ja muude südamesse minevate lugude eest. Tundus, et mõlemad pooled jäid rahule.

Käepaela punumine

Kevin, Richard, Gerli, Ly, Marite, Laura, Kaire, Maris, Liis, Germo, Gregory ja Heli lõpetasid koolivaheaja ja ütlasi ka selle aasta raamatukogupäevad raamatukogus, kuid mitte lugedes, vaid käepaela punudes.
Materjaliks kasutasime jämedat villast lõnga. Igaüks sai lõngadest endale kõige meelepärasemad kolm värvi välja valida ja meisterdamine võis alata. Tänu Maire juhendamisele läks töö nagu lepase reega ja mõni laps tegi koguni kaks paela.
Fotoaparaat otsustas streikima hakata, aga kuna lapsed olid nii mõnusad, siis ta lõpuks lihtsalt pidi alla andma ja pildid on siin.

Raamatukogupäevad

Üleriigiliste raamatukogupäevade moto "Rahvas algab raamatust" pärineb Hando Runnelilt. Traditsioonilised on sel ajal ka ettelugemispäevad. Tänavu loetakse ette Edgar Valteri raamatuid, et sellega tähistada kirjaniku 80.sünniaastapäeva.

Meie raamatukogus loeti täna Edgar Valteri lustakat lugu "Kassike ja kakuke". Samuti sai tutvuda kogu lastekirjaniku loominguga.

Raamatukogus on praegu väljapanek eneseabi raamatutest.

Tulekul:
1.nov.kell 14 Meisterdamistuba: valmistame käepaela (näidis tutvumiseks raamatukogus)

kov valimised Raikküla valla valimisjaoskonnas nr.2

Ja siin on valimistulemus Raikküla vallas.

Libakodukas

Vahetevahel külastan teiste raamatukogude blogisid ja tänasel ringkäigul komistasin kummalise asja otsa. Lugege ja veenduge ise, mille peale tullakse, et rohkem segadust külvata.
Lugu siin: Ettevaatust - libakodukas! Lääne - Virumaa Keskraamatukogu ajaveebis.

Mahukas ja sisukas elulooraamat

Eilset, 21.septembrit nimetatakse pokukalendri järgi kõige vanema poku sünnipäevaks. 80 aastat tagasi sündis sel päeval ka pokudele nime andnud Edgar Valter.
Eile esitleti Edgar Valteri kolmeköitelise elulooraamatu 1.osa

Edgar Valter

Karid ja kõrgused I

Koostanud Külli Leppik

Elmatar 2009


Raamatu sisust Apollo lehelt:

Edgar Valteri looming, nii pildiline kui tekstiline, on tuttav enamikule eestlastele. Aga palju me teame temast endast? Temast kui inimesest kõikide oma omadustega; tema lapsepõlvest, temast kui mehest ja loomeinimesest.
"Karid ja kõrgused" on Edgar Valteri eluraamat, elav pihtimuslik intervjuu. Vestlus, kus küsija rollis Külli Leppik, on pikk ja põhjalik, vastused on ausad ja otsekohesed, puudutades ka üliisiklikke ja tundlikke teemasid. Nende kahe salvestatud vestlus sai alguse 2002 aastal ja kestis ajani kuni paar nädalat enne kunstniku lahkumist siitilmast.
See on esimene köide Edgar Valteri elule ja loomingule pühendatud kolmeköitelisest sarjast, mis hõlmab kunstniku varasemat eluperioodi lapsepõlvest kuni 1964. aastani. Põhjalikku usutlust ilmestavad 72 eluloolist fotot ning 323 reproduktsiooni selle perioodi loomingust.

P.S.

Huvi võiks pakkuda veel blogi Edgar Valterist.

Teemaõhtu: Edgar Valter 80 ETV2-s 27. septembril algusega kell 18.40

Rõõmustavat

Pärast pikka pausi (1.juuni - 17. september) saab raamatukogus jälle külastada inernetipunkti. Vaheaja põhjustas masu karm käsi. Nimelt läks arvuti lihtsalt katki ja raha polnud uue muretsemiseks. Sellest sügisest ei toimu enam õppetööd Purkus ja Lipal asuvates koolimajades ja kooli varadest siis sai siia ühe töökorras arvuti.


Internetipunkt avatud endiselt raamatukogu lahtiolekuaegadel.

Maiust põnevuse otsijale

Viimati lugesin kahte raamatut sarjast "Moodne aeg". Mis neid ühendab? Mõlema taustaks on Teine maailmasõda. Neis mõlemas on see miski, mis nad heaks teeb: põnevus ja pinge algusest lõpuni, muidugi voolav tekst. Raamatud haaravad täiega, nii et lugedes argimuredel ei õnnestugi vahele trügida.


David Benioff

Varaste linn

Varrak 2009


Sisust Margus Haava arvustuses:
Teose peategelased on kaks noormeest, 17-aastane juudi päritolu häbelik Lev ja paar aastat vanem kasakate soost võrsunud uljas Kolja, kes kohtuvad surma mõistetuna Leningradi blokaadi ajal kurikuulsas Krestõ vanglas. Poisid saavad siiski juuspeene võimaluse eluga pääseda.
Nimelt annab oma tütrekese pulmadeks valmistuv kõikvõimas NKVD polkovnik neile võimaluse vahetada oma elu kümne muna vastu, mida on vaja pulmatordi valmistamiseks. Nii seavad noormehed sammud Saksa tagalasse...

William Boyd

Rahutu
Rahu
Varrak 2009

Kokkuvõte raamatu kaanelt:
Ühel päeval leiab Ruth emale külla sõites, et tolle käitumine on veidram kui tavaliselt ning kui ta lahkuma hakkab, annab ema Ruthile ümbriku täiskirjutatud lehtedega ning palub, et tütar need läbi loeks.
Ruth sõidab koju, avab ümbriku ning talle saab osaks elu suurim vapustus. Selgub, et tema ema nimi ei ole mitte Sally Gilmartin, vaid Eva Delektorskaja ning ta on pooleldi vene, pooleldi inglise päritolu kunagine Briti salateenistuse spioon.
Boyd jutustabki edasi paraleelselt ema ja tütre lugu, nii et lugeja ees avaneb pilt Briti salateenistuste tegevusest USA-s Teise maailmasõja algaastatel. 1940. aastatel poolelijäänud suhted ja klaarimata arved saavad lõpuks õiendatud 1980. aastate Oxfordis.

Arvutikursus raamatukogutöötajatele

Täna lõppes Raplamaa raamatukogutöötajatele organiseeritud kahepäevane arvutialane täiendkoolitus. Koolitus toimus Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi arvutiklassis. Selle viis läbi kõigile osalejatele varasemast ajast hästi tuntud Peeter Linnamäe. Algajate grupp õppis blogi loomist, edasijõudnud kodulehekülje loomist ja erinevate Google vahendite kasutamist selles. Kasulik ja vajalik kõigile.
Jäi meelde üks mõte koolitajalt: harjutamine on kontrollitud viis targaks saamisel.
Rohkem pilte Peeter Linnamäe pildialbumist.

Suvi kisub tuppa

Vihmaste ilmadega kogunevad lapsed tihti raamatukokku, et siin vaba aega veeta lugedes, mängides, joonistades või meisterdades. Nii ka sellel kolmapäeval. Et saada uusi mõtteid tegutsemiseks, oli üleval raamatunäitus meisterdamisalastest raamatutest, mida ka lähemalt tutvustati.
Lapsed joonistasid pilte oma kaasa võetud kaisunukkudest. Mõned neist juuresoleval pildil.

Kirjanduskonverents "Rännates Masingu luuleradadel"

11. augustil toimus Raikküla vallas Lipa külas Raikküla Lasteaed-Algkoolis Uku Masingu 100. sünnipäevale pühendatud kirjanduskonverents "Rännates Masingu luuleradadel". Piltidel esinejad ja osalejad. Konverentsi kava on selles postituses.

Täna, 12. aug. linastub ETV-s kell 22.25 dokumentaalfilm "Surm on öömaja põllul", kolmas ja viimane osa filmitriloogiast "Masingu maastikud". Film keskendub nõukogude ajale. Tartus siseemigratsioonis lindpriina elav õpetlane, kelle töid käsitsi paljundati ja kelle kirjavahetust KGB jälgis, sai tänu abikaasa ohvrimeelele jätkata meelepärast tegevust. Filmi autor on Vallo Kepp.

Vikerraadios täna kell 23.05 algavas saates "Luuleruum" arutab Uku Masing koos Hando Runneli ja Henn kaarel Hellatiga teemal kirjandus ja mood. Saade oli eetris 1980. a. Tamur Tohver loeb luulekava Masingu tekstidest.

Külliki Kuusk

Aili Tooming

Lauri Sommer

Moonika Saarmann

Ilona Runnel

Mikk Sarv

Jaak Johanson
Kabala segakoor





Lõunatund koolimaja õuel



Selle sündmuse kajastus:
Nädaline 13. 08. 2009 - Margus Mikomägi "Tänuavaldus Uku Masingule Lipal ja Raplas" (veebis lugeda ei saa)
Eesti Kirik 19.08.2009 - Lauri Sommeri ettekande "Uku hilisluule elutundest" tekst.
Ilona Runneli ettekande tekst.
Lisaks eelmistest 2009 ja 1999 üritustest Raplamaal Rapla Keskraamatukogu virtuaalnäitus "Uku Masing 100"

Uku Masingu 100. sünniaastapäevale pühendatud kirjanduskonverentsi kava

11.08.09 algusega 10:30

UKU MASINGU 100. sünniaastapäevale pühendatud kirjanduskonverents
“Rännates Masingu luuleradadel“

Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas Raikküla Lasteaed-Algkooli saalis
Konverentsi modereerib Mikk Sarv

Konverentsi kava

10.30-11.00 saabumine, registreerumine HOMMIKUKOHV
11.00-11.20 konverentsi avamine, tervitused
I paneel – Luuletaja Uku Masing
11.20-11.50 “Uku Masingu luule kui päevaraamat" - Külliki Kuusk
11.50 -12.20 "Uku Masingu 1930. aastate luule värsisemantikast" - Aile Tooming
12.20-12.50 KOHVIPAUS
12.50-13.30 "Uku hilise luule elutundest" - Lauri Sommer
13.30-14.00 “ Loodus Masingu luules” – Moonika Saarmann
14.00-14.50 LÕUNASUPP kõikidele osalejatele
II paneel - Uku Masingu luule muusikas
14.50-15.20 “Laulval rännul: Masingu tekstid muusikas" Ilona Runnel
15.20-15.50 “ Seitsme hariunka hele isa minu läkiteli” - Mikk Sarv
15.50-16.30 Konverentsi kokkuvõte, osalejate tänamine
16.30 -18.00 KOHV – JALUTUSKÄIK LIPA KÜLAS
19.00 Pidulik kontsert jumalateenistus Rapla Maarja-Magdaleena kirikus –
jutlustab dr. Toomas Paul

INFO: Anne Kalf, kalfanne@gmail.com, tel: 5646 5874
Osalemine tasuta!