Pärastlõuna luule ja viltimisega

30. märtsil kogunesid raamatukokku need lapsed, kellele meeldib lugeda ja kuulata luuletusi ning meisterdada. Lugesime Heljo Männi luuletusi kevadest ja viltisime lilleõitel sumiseva herilase.
Kellel huvi, võib vaadata pilte.

Emakeelepäev

Emakeelepäeva hakati tähistama Eestis kooliõpetaja Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil. Aastal 1999 sai päev riiklikuks tähtpäevaks.

...Olen kindel, et ühel päeval ärkavad
kõik surnud üles ja nende esimene
küsimus on: kas saab lugeda üht uut
raamatut väljasurevas keeles...
I.B.Singer

Kirjandusauhinnad 2008

• A.H.Tammsaare nimeline kirjanduspreemia - Ene Mihkelson "Katkuhaud"

• Tammsaare romaanipreemia - Indrek Harglale tema viie aasta romaaniloomingu eest edasi
  

• Kultuuri elutööpreemia - Madis Kõiv edasi
  

• Kirjastuse Tänapäev romaanivõistlus - Angela Hofberg "Ikkagi" edasi

• Virumaa romaaniauhind - Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu"

• Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind - Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu"

• Tuglase novellipreemia laureaadid - Mihkel Mutt "Siseemigrant" ja Andrei Hvostov "Sinimäed" edasi

• Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnad - edasi
  

Lõunatund muinasjutu ja meisterdamisega

Muinasjutu "Võlukübar" luges Lys-Maria. Katsetasime sama trikki nagu muinasjutus ja oligi kübara all kommikauss.
Lihtsate vahenditega kübarat õpetas tegema Maire. Selleks läks vaja ainult ajalehti, krepppaberit, klammerdajat ja fantaasiat. Kiiresti valmivat kübarat on lahe kanda stiilipeol, sõbrapäeval,karnevalil.
Rohkem pilte pühapäevasest tegemisest näeb siit

Mälumäng ruulib

27.veebr. toimus Raikküla valla mälumängu kolmas voor Purkus. Kohale tuli kaheksa võistkonda. Küsimused olid huvitavad ja paljudelt elualadelt. Mõni pähkel isegi nii kõva, et ei õnnestunud ühelgi võistkonnal läbi hammustada.
Tore ettevõtmine Ester Luige poolt - ergutab e-ajastul vaimu ja tekitab elevust.
Milline võistkond sel korral võitis, seda saab vaadata lisatud tabelist.
Hetki mälumängust näeb siit

Tund raamatukogus

Eile, 11.veebr. külastasid raamatukogu Raikküla Kooli toimetulekuklassi õpilased koos õpetajaga. Tutvuti raamatukogu tööga ja poisse huvitanud temaatilise kirjandusega.

Lugemissoovitus

selle aasta esimesest raamatupakist.
Esimest korda ilmus jutustusena eesti keeles John Steinbecki "Hiirtest ja inimestest". Mahult on see väike, aga sisult meistriteos.
Raamatu tegevus toimub Suure Depressiooni aegses (1920-1930) Ameerikas. Lugu ränduritest, kellel pole midagi - ei kodu, ei omandit, ainult pamp õlal. Väike ja tark mees George hoolitseb suure ja rumala Lennie eest, kellega juhtuvad alati pahandused.

Vibalik tõmbus kergelt tagasi, nii et valgus ei paistnud näkku. "Kummaline, et te alati kokku hoiate. Juhtub harva, et mehed niimoodi kokku hoiavad. Ma pole kordagi näinud, et kaks meest üheskoos ringi rändavad. Sa ju tead sulaste kombeid - tulevad, otsivad omale aseme ja käivad kuu aega tööl, siis võtavad lõpparve ja kaovad üksipäini minema. Teistest pole neil sooja ega külma. Sellepärast ongi veider, et temasugune hulluke ja sinusugune nutikas sell üheskoos ringi rändavad."

Ränduritel on oma unistused. Ikka jälle palub Lennie Georgel õhtuti töömeeste saras jutustada ilusast elust tulevikus, kui neil on tilluke hütt, kümme aakrit maad, kanala, kass, küülikud. Võimalus ise otsustada, mida külvata, mida saagiga teha.
Kas need unistused ka täituvad? Sellest jutustabki raamat.
Steinbeck tuletab meelde, et ka lihtrahval on tunded, kultuur. Sisendab usku püsivatesse väärtustesse ja nende otsimisse kalestuvas maailmas.
Väga sarnane meie praegusele elule Eestis. Ka mei käib palju mehi tööl Soomes, Norras, Taanis. Võib-olla neilgi oma hiireke taskus, keda üksi olles silitada.

Teade

Raamatukogus toimub 21.jaan. kl. 15 - 19 teabepäev Raikküla valla elanikele.
Korraldatud jäätmeveole ülemineku küsimustele vastavad Ragn-Sells AS esindajad.
Saab sõlmida jäätmeveo lepinguid.

Õnnesoov sünnipäevaks!

11. jaanuaril sai kaheksakümne viie aastaseks Raikkülast pärit koduloouurija Ilse Rahkema. Siin on möödunud kogu tema senine elu - lapsepõlv, kooliaeg, töö Raikküla Koolis (praegune kooli nimetus).
Olles uudishimulik laps, käis ta koos isaga Raikküla mõisas, raudteejaamas, Pakamäel. Kõik isalt kuuldu, nähtud kohad ja sündmused on talle eredalt meelde jäänud. Tänu looduse poolt kaasa antud heale mälule ja jutustamisoskusele sai temast suurepärane giid, mälestuste ja legendide vestja. Mälestuste võlu peitub just nende ettekandjas, kuidas keegi möödunut edasi annab.
Möödunut kirja panema hakkas Ilse kümmekond aastat tagasi.
Pikki aastaid on vanaproua olnud ka raamatukogus lugeja ja seda tänase päevani. Lugeda meeldib talle memuaare, ajaloolisi-, tõsielulisi raamatuid. Muidugi ka ilukirjandust. Alati tuleb ta naeratus näol ja sageli on kaasas väike maiustus või koduaiast korjatud lilleõis. Praegugi ehib raamatukogu seina tema valmistatud kuivlilleseade.
Kaastööd on Ilse teinud Eesti Rahva Muuseumile, Mahtra Talurahvamuuseumile.

Tema sulest on ilmunud:
"Raikküla mõis" 1996
Artikkel kooliajast Raikküla Kooli almanahhi "Kõik me oleme pärit lapsepõlvest" 2000
"Mälestusi kolhoosiajast Raikkülas" 2003
"Ilse Rahkema mälestused" 2005
"Mälestusi Aleksander Arderist"
"Mälestusi Kaarel Korsenist" 2006
"Armas tohter avita!" 2006
Neid saab lugeda raamatukogus.
Ilse Rahkema kohta on kirjutatud:

Põder,Maire. Kaheksakümneviie aastane Ilse Rahkema hakkas möödunut... Nädaline.-(2008/Jan/12)

Jõudke,jõudke jõulukesed

Lugemissoovitus

Mõned kuud tagasi saabus raamatukokku Jaan Kaplinski romaan "Seesama jõgi". Nostalgilises stiilis raamat ei ole päriselt autobiograafia ega mälestused, ikkagi ilukirjandus. Sündmused välja mõeldud, kuid Õpetaja kujus võib hõlpsasti ära tunda Uku Masingu.
Peategelaseks on noor mees, kes õpib Tartus ülikoolis ja on huvitatud idamaade keeltest. Oma sõbra kaudu leiab ta endale mitteametliku õpetaja. Õpetaja elab tagasitõmbunult, sest pole võimude poolt soositud. Õpetaja on elu jooksul tegelenud paljude asjadega, oskab mitukümmend keelt, sealhulgas eksootilisi Aasia ja Aafrika keeli. Noormees hakkab tihti käima Õpetajal külas. Need käigud aga ei meeldi võimudele ja üsna pea tuleb minna ülekuulamisele. Süüks pannakse nõukogudevastase materjali paljundamist ja levitamist, milleks osutub M. Underi paguluses ilmunud luulekogu. KGB-le on ka teada peategelase plaan minna õppima teoloogiat ja seda Õpetaja mõjutusel. Õpetaja halva mõju alt päästmiseks tehakse noormehele ettepanek vahetada ülikooli. Nii ta ka teeb, et edasistest pahandustest pääseda. Kavatseb õpinguid jätkata Leningradis.
Romaanis pole rõhuasetus mitte sündmustel, vaid tunnetel. Sellele raamatule on ennustatud pikka iga ja klassikupõlve. Raikküla inimestel peaks samuti olema huvitav lugeda oma kodukoha suurmehest.

Raamatukogu tutvustus läbi kaamerasilma

Kõige tähtsam laud. On nii tehnilise töö tegemiseks kui ka lugejate teenindamiseks.

Selle laua taga saab lugeda kõige uuemaid ajalehti ja ajakirju.
Igal kolmapäeval võtab siin valla sotsiaaltöötaja vastu elanikke.
Kord kuus saab valla kassapidajale maksta kommunaalmakse.

Avalik internetipunkt loodi raamatukogu juurde 1.detsembril 2003. Aktiivsemad külastajad on kooliõpilased.

Esimene post

Esimesed raamatukogu külastajad pärast blogi loomist.
Heidi ja Kadi tulid lugejatele UNISEF-i postkaarte pakkuma.