01 november 2010

Raamatukogupäevadest

Sai teoks raamatuvahetuslaat "Raamat uuele ringile". Kõigepealt tänud kõigile, kes üleskutsele reageerisid ja kirjanduse kohale tõid. Toodud oli rohkelt nii raamatuid kui ka ajakirju.
Laadapäeval tunglemiseks nagu Stockmanni Hulludel Päevadel ei läinud, aga huvilisi käis päeva jooksul päris palju ja tühjade kätega ei lahkunud keegi. Mõni külastaja oli oma leiu üle kohe väga õnnelik.

Nüüd mõnest ehmatavast leiust. Ma ei mõtle siin haruldasi pealkirju, vaid seda, mida mõne raamatu tiitellehel näha võis. Leidsin viie erineva raamatukogu pitsatiga raamatuid. Mõned pühendusega raamatud kooli lõpetamise puhul ja ka kirjanike autogrammiga raamatuid.

Ettelugemispäeval oli tutvustamiseks ja katkendi ette lugemiseks valitud K. Smitti "Varesejalakiri".
Edasi oli kavas õnnekurekeste voltimine ja nende riputamine Soovide Puule. Hiinas ja Jaapanis peetakse kurge edu ja pika eluea sümboliks. Jaapani legendi järgi täituvad nende soovid, kelle volditud kured looduses lagunevad.
Üsna pea selgus, et origami tehnika polegi nii lihtne kui esmapilgul paistab. Origami diagrammide järgimine on omaette kunst, sest maksimaalset infot antakse minimaalsete joonistega. Hea õpetuse-video leidsin ka internetist. Kõige parem on ikkagi nii, et asjatundja näitab alguses voltimise käigu ette.
Meie Soovide Puu tuli välja selline rõõmus, Kristi jõudis voltida ka ühe keerukama tiibu lehvitava kure. Lõpetuseks võin öelda, et voltimine on üks mõnus meelelahutus ja vaja ei lähe peale paberi muud, kui mõistust ja käte osavust.

Kommentaare ei ole: