Unistus soojast suvest

Põrr! Kuigi Eestimaal on alanud suvi, kestavad vihmased ja külmad ilmad ja neil ei paistagi lõppu tulevat. Kliimat muuta pole inimese võimuses, küll aga mõelda ennast sinna paika, kus on aastaringselt soe suvi ja kaaslaseks raamat.



Mai Loog

Minu Tai

Petrone Print 2008





Mai Loog elab ja töötab Bangkokis juba kaheteistkümnendat aastat. Tal on filosoofiadoktori kraad ja tööks on Aasias linastuvate telereklaamide mõju uurimine. Vabal ajal aga katsetab, kas suudab sõnumi edastamise kunsti ise rakendada.
"Ma olen kaasaegne naine, ma olen seks-subjekt ja ma naudin seda", ütleb Mai ning selgitab seda oma raamatus lähemalt.
Kuigi Tais on juba aastaid poliitiliselt väga närviline olukord ja ka samuti majanduskriis, ei näri inimesed siin sõnadega üksteisel kõri läbi. Soe kliima ja budistlik ellusuhtumine hoiab taisid üksteise vastu sõbralikena. Mai on eluga Tais rahul. Seda rahulolemist ja õnnelik olemist on ta taidelt õppinud ning ta ei häbene seda.
Siin ei ole palju töötuid, on palju väikeettevõtjaid. Kes ei saa kelleltki teiselt palka, on ise ettevõtja. Iga tänavaköögi kokatädi Bangkoki tänaval on ettevõtja. Toit on odav. Korraliku eine saab tänavaköögist juba 25 bahti ehk 8 Eesti krooni eest. Tais elab ära ka üsna madala palgaga.
See on eluraamat, sest hoopis midagi muud on giidi juhatusel ekskursioonil olles mingit maad külastada.

Valimistepäeval Raikkülas 7. juunil

Midagi hingele

Hiljuti soovis üks raamatukogu külastaja lugeda sellist raamatut, mis väga läheks hinge. Soovitasin siis:

Kidd, Sue Monk
Mesilaste salajane elu
Sari: Moodne aeg
Varrak 2008

Pealkirja järgi võiks arvata, et tegemist on mesindusalase käsiraamatuga, aga tegelikult on see naistekas, kuigi mesilastel on siin küllaltki oluline roll.
Sisust:
Romaan jutustab Lily Owenist, kelle senist elu on saatnud ähmane mälestus pärastlõunast, mil suri tema ema. Arvatavalt laskis Lily ise väikese tüdrukuna kogemata oma ema maha. Lily on 14 aastane ja elab virsikufarmis koos isaga, kes teda mingil põhjusel ei salli. Hoidjaks on tal mustanahaline majapidajanna Rosaleen. Kui ägeda loomuga Rosaleen solvab linna kolme kõige hullemat rassisti, otsustavad Lily ja Rosaleen põgeneda Tiboroni linna. Rosaleen hirmust kättemaksu ees ja Lily, et rohkem teada saada mineviku saladusest. Saatuse tahtel jõuavadki nad majja, kus kunagi lühikest aega elas tüdruku ema...
Kui olete lugenud seda raamatut, siis, kas läks hinge?

Õitseb varsakabi

Uus elulooraamat

Urmas Ott. Teletähe lugu
Koostanud Marii Karell

Siia raamatusse on kogutud üle poolesaja inimese mälestused legendaarsest saatejuhist, mis annavad pildi Oti lapsepõlvest, tudengieast ning telekarjäärist. Siit leiab üllatavaid seikasid ja detaile, millest enamik Oti fännidest varem kunagi kuulnud pole, kuid ka südamlikke lugusid, žeste, millega telestaar oma lähedasi sõpru meeles pidas.
Elulooraamatute sõpradel jälle asja raamatukokku.

Raamatutund

Täna külastasid raamatukogu Raikküla Kooli kõige nooremad lapsed.
Ettelugemiseks oli mõnus lugu Kuulo Kutsarilt "Mõmmikute telerihaigus".
Ükskõik, kuidas see haigus ka mõmmiperes algas, karuemale oli selge, et nii see enam edasi kesta ei tohi. Aga kuidas ravis karuema mõmmid ja karuisa terveks, sellest raamatust teada saimegi.
Veel pilte

Masingu loomingust inspireeritud loovtööde lugemine

11. augustil 2009 täitub 100 aastat Uku Masingu sünnist.

Grupp inimesi Raplamaalt, kes peab oluliseks suurmehe loomepärandi tutvustamist ja jäädvustamist, on algatanud koostöös Raikküla valla, Raplamaa Omavalitsuste Liidu Rapla Omavalitsuste Arengufondi, Rapla Maavalitsuse ja Rapla Maarja Magdaleena kogudusega üleskutse tähistada käesolevat aastat Uku Masingu juubeliaastana.

Palume Teid osalema

„Uku Masingu 100“ juubeliaasta

raames korraldatud

gümnasistidele mõeldud Uku Masingu loomingust inspireeritud loovtööde lugemisele

16. aprillil algusega kell 14.00

Rapla pastoraadis

Päevakava

14.00 -12.10 Tervitus ja avasõnad

14.10 -14.20 Uku Masing 90 – esseekonkursi võitja Tauno Kibur tutvustab oma esseed Vana Testamendi

prohvetitest

14.20 -14.45 Raplamaa gümnasistid loevad Uku Masingu loomingust inspireeritud loovtöid

14.45 -15.00 Tunnustamine ja tänamine

15.00 - seltskondlik keskustelu kohvilauas Uku Masingu loomingu ainetel

Muusikalisi vahepalu esitab Kristi Hinsberg

Projektijuht – 56 465 874, anne.kalf@mail.ee
Pildil on võistlusel osalenud viis õpilast - kaks Ed. Vilde nim. Juuru Gümnaasiumist ja kolm Rapla Ühisgümnaasiumist. Õpilasi ja nende juhendajaid Tauno Kiburit, Ülle Mäekivi, Maarika Lipsu tänas korraldustoimkond Ilmamaa kirjastuse välja antud Uku Masingu teoste ja lilledega.

Armastuse jäljed

Marje Ernits

Armastuse jäljed

Tormikiri 2009

Raamat üllatas rõõmsalt kohe esimestel lehekülgedel, kuna peategelane on raamatukoguhoidja ja selle elukutse esindajaid kirjanduses ju sageli ei kohta.
Sireli on juba mõnda aega töötu olnud, kui äkki pakutakse talle erialast tööd naabervalla vastavatud ramatukogus. Edasine sündmustik ongi antud viimaste aastate külaelu taustal ja nii mõnigi seik tuleb tuttav ette.
Sireli elu muutub tundmatuseni, kui tema mees toob ühel päeval koju viiekuuse kaukaasia lambakoera kutsika. Sirelile pole loomad kunagi meeldinud, kuid Vello magab tihti joomast pead välja ja teist vestluskaaslast naisel pole, siis ta hakkab koeraga rääkima, kusjuures koer nagu mõistaks oma perenaise tundeid ja mõtteid. Nende vahel tekib sügav kiindumus.
Mõne aja möödudes aga levivad alevikus kuuldused mustavalge laigulisest pirakast Baskerwilli koerast, kes murrab kasse, sööb koeri ja kargab inimestele kõrri. Omanik pidi koera valgete linade vahel hällis hoidma, autos turvavööga kinnitama ja kõigi edevuste tipuks pidi koer näitustel käima ja riideid seljas kandma.
Kas neil kuuldustel ka tõepõhja all on, sellest saate teada, kui loete seda romaani.

Lasteraamatu pidupäev

Täna on rahvusvaheline lasteraamatu päev, mida hakati esmakordselt tähistama 1967. aastal ja alati 2. aprillil, muinasjutuvestja H.C.Anderseni sünnipäeval.

Selle aasta lasteraamatupäeva plakati ja sõnumi "Mina olen maailm" autor on Egiptuse kunstnik Hani D. El-Masri. Sõnumis ta ütleb:

"Mina olen maailm ja maailm on mina,
sest raamatu abiga võin muutuda
kelleks iganes tahan.
Sõnad ja pildid, luule ja proosa
kannavad mind kaugele ja lähedale..."

Lastekaitse Liit valib kaks korda aastas uudiskirjanduse hulgast välja häid lasteraamatuid. Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti. Hea lasteraamat on ilusas eesti keeles, kaunilt kujundatud, arendab kujutlusvõimet, äratab uudishimu. Väljavalituteks osutusid 2009. aasta kevadel järgmised raamatud.

Karjalaskepäev raamatukogus ehk kõik raamatud väljas

Tõlkinud Uku Masing

Rabindranath Tagore

Hinge sosistused

Ilmamaa 2008



"Hinge sosistused" on mõtiskluste kogu, sisaldab miniatuure ja aforisme. Rabindranath Tagoret ja Uku Masingut on peetud sugulashingedeks.
Tõlge on valminud 1947. aastal saksa keele kaudu. Tähelepanu vääriv raamat, sest raamatu kujundus ja kogu tekst on suurmehe enda käega kirjutatud kaunis ilukirjas. Seda eripära on ka trükiväljaanne edasi andnud. Pühendatud on see teos Uku Masingu õemehele Evald Saagile.
Et saada aimu, kuidas raamat trükiväljaandena paistab, on sellest valminud 10 leheküljeline esitlus. Leheküljed tulevad täpselt nõnda kui raamatus: 2 esimest tühjad, siis tekst, jne. Uku Masingu tõlketööde nimekiri Vikipeediast.

Elagem elusamat elu

Elagem elusamat elu - see on "Uku Masing 100" juubeliaasta juhtmõte.

14. märtsil, emakeelepäeval, kuulutati Rapla Keskraamatukogus Uku Masingu aasta avatuks. Kohal oli peale korraldustoimkonna palju inimesi, kellele on tähtis suurmehe loomepärand.
Uku Masing on sündinud 11. aug. 1909.aastal Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas. Alghariduse omandas ta kohalikus koolis Lipal, edasi läks õppima Tallinna, sealt Tartusse. Tartus ta ka suri 25. aprillil 1985. Uku Masingut tuntakse kui teoloogi, luuletajat, folkloristi, filosoofi, kunstnikku, keele- ja loodusteadlast.
Mujal maailmas on Masing tuntum kui omal maal. Tema loomingut on palju säilinud, aga avaldatud vähem, sest vene ajal oli Masing üldsusele tabu. Viimase kahekümne aasta jooksul on tema loomepärand ka meile kättesaadavamaks muutunud.

Projektijuht Anne Kalfi sõnul on see juubeliaasta pühedatud Uku Masingule kui luuletajale ja tõlkijale. Märtsist kuni detsembrini toimuvad Raplamaal Uku Masingu juubeliaasta raames mitmed ettevõtmised.
1. aprillini saab Rapla Keskraamatukogus vaadata Uku Masingu loomingu näitusi: raamatunäitust ja maalinäitust, mille maalid I. Pata erakogust.

Meeldivalt üllatas oma lühikese, kuid emotsionaalse sõnavõtuga EELK peapiiskop Andres Põder. Ta meenutas ühte aastatetagust kohtumist Uku Masinguga.

Ettekandega "Uku Masingu keeletõelusest" esines keeleteadlane Kristiina Ross. Ta kõneles emakeele tähtsusest, sest keel, mida me kõneleme, mõjutab viisi, kuidas me mõtleme maailmast.
Pikemalt peatus ta Uku Masingu eripärasel keelekasutusel rohkete näidete varal.


Päeva ametliku osa lõpetas Nädalise ajakirjanik Margus Mikomägi. Lummavalt kõlasid tema esituses kaks Uku Masingu tekstidele loodud laulu.

Mis siin salata, Uku Masingu tekstid pole alati kergesti loetavad ja peab pingutama, et neist aru saada. Kes pole veel Masingut enda jaoks avastanud, võiks teha seda tema luulet lugedes.
Hea on kuulata luuletusi näitlejate esituses, leidsin internetist järgmised luuletused:
Kui vanasti räägiti luulest - Jaan Toominga esituses
Armastus on armas tunne - Priit Pedajase esituses
Uduse torni tipul - Jaan Toominga esituses
Kui tasa täna astuvad Su jalad - Priit Pedajase esituses
Neid saab kuulata siit.
Rohkem pilte sellest sündmusest Rapla KRK koduleheküljelt pildigaleriist.

Uku Masingu juubeliaasta avamine

11. augustil 2009 täitub 100 aastat Uku Masingu sünnist.

Grupp inimesi Raplamaalt, kes peab oluliseks suurmehe loomepärandi tutvustamist ja jäädvustamist, on algatanud koostöös Raikküla valla, Raplamaa Omavalitsuste Liidu Rapla Omavalitsuste Arengufondi, Rapla Maavalitsuse ja Rapla Maarja Magdaleena kogudusega üleskutse tähistada käesolevat aastat Uku Masingu juubeliaastana. „Masing 100“ juubeliaasta väljakuulutamine leiab aset eesti rahvale olulisel päeval – emakeelepäeval, 14. märtsil 2009.

Palume Teid osalema
„Uku Masingu 100“ juubeliaasta
väljakuulutamise avaüritusel
emakeelepäeval, 14. märtsil kell 12.00
Rapla Keskraamatukogus

Päevakava
12.00 -12.15 Tervitus ja avasõnad
12.15 -12.25 Rapla maavanema hr Tõnis Blank´i tervitus ja Uku Masing 100 – juubeliaasta väljakuulutamine.
12.25 -13.25 „Uku Masingu keeletõelusest“ – Kristiina Ross
13.25 -13.45 Uku Masingu tõlkeloomingut Rapla Teatritegemise Seltsi esituses
13.45 - seltskondlik keskustelu ja Uku Masingu loomenäitusega tutvumine

Medaljon

Vaid loetud päevade pärast saab seda uut noorsooromaani lugeda ka meie raamatukogus. Eriliseks teeb raamatu see, et autor Ene Sepp on Rapla tüdruk ja õpib Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi 11 klassis. Raikküla on ju Raplale nii lähedal ja paljud siitkandi lapsed õpivad temaga ühes koolis.
Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel saavutas "Medaljon" III koha.
Ühtlasi avas just see raamat Tänapäeva noorsooromaanisarja uues kuues. Uue kujunduse autor on Londonis elav disainer Evelin Kasikov. Iga uue raamatu kujunduse põhimõtteks on kasutada taustaks erinevat kangast, millele on kirjad eri tehnikates peale õmmeldud.
Raamatu sisust:
15-aastane Heidi elab igati hästi toimivas maailmas, kuni saab saatusliku sõnumi… Järgmisel hetkel avastab seni nii korralik ja sõnakuulelik tüdruk ennast purjuspäi peaaegu jõkke kukkumas. Ootamatu võõras muudab tema käekäiku veel rohkem ja enne, kui tüdruk arugi saab, on tal uued sõbrad, probleemid koolis, tülid emaga. Lõputud peod ja üha uued mured keeravad Heidi senise elu pea peale. Kas tal on lootust see jälle rööbastele sättida või saab temast vaid osa allakäinute statistikast?

19. veebruaril on Rapla Keskraamatukogus raamatu esitlus.
Foto: Peeter Sepp

Eesti kauneimad raamatud 2008

Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis on avatud 5-21. veebruarini näitus 2008 aastal ilmunud kauneimatest raamatutest. Siin nad on:

25 kauneimat Eesti raamatut 2008

5 kauneimat Eesti lasteraamatut

Pildid blogis

Kuidas panna pilte blogisse nii, et mitte minna pahuksisse seadusega? Vajaliku postituse selle kohta leidsin blogist Chicago Sõnumid pealkirjaga: Mida peaks blogijad teadma autoriõigusest.
Et asjad piltidega segased on, annab tunnistust Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja Scanpixi vaheline tüli, sellest tänases Eesti Päevalehes.
Lisan veel Scanpixi kasutustingimused.

Valitsuskepi saab pühvel

Pühvliaasta algab 26. jaanuaril kell 09.56 ja kestab kuni 14. veebruarini 2010 kell 04.52.
Mida algav pühvliaasta toob, on suuresti igaühe enda teha. Kõik kaljukitsed peaksid väga rahul olema, seda lugesin Kivisildniku horoskoobist.
Laupäeval, 24. jaanuaril saab Kadriorus näha Hiina uusaasta karnevali. Kohale on oodata külalisi Pekingist. Lähemalt sellest
Kuidas aga hiinlased loomade järgi aastaid ennustama hakkasid, sellest pajatab üks muinasjutt.
Kollase maapühvliaasta moto - Selleks, et mitte murduda, tuleb painduda!

Kultuurivedur Anne Rande

Pühendumuse eest, millega Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Anne Rande lapsi raamatute ja kaunite kunstide juurde on toonud, pidas Postimehe kultuuritoimetus teda kultuuriveduri tiitli vääriliseks.



Pikemalt temast ja lastekirjanduse keskusest võib lugeda 16. jaan. Postimehest ja 17. jaan Postimehe lisast AK.

Pilt Postimehest

Eakate jõulupidu kultuurikeskuses 21. dets.

Mihkel Raud "Musta pori näkku"

Mul on harukordne võimalus aastate jooksul näha, kuidas Eesti popjumalad otse kuulsuse tippu on marssinud. See raamat siin püüab neid tagantjärele monumentaalsetena tunduvaid hetki võimalikult ausalt sõnastada.
Jutud selles raamatus pole just alati kõige süütumad. Kuid loodetavasti paistab nende ebasiivsate ja roppudegi lugude tagant midagi, mis aitab tänapäeval aru saada, miks on asjad täpselt nii, nagu need on. Sest mõistmata, kust me tuleme, on võimatu aru saada, kus praegusel hetkel oleme. Sellest, kuhu tee meid edasi viib, rääkimata.
Mihkel Raud

Kordustrükk sellest menuraamatust nüüd ka raamatukogus ja laenutamisel järjekord tekkinud.

Pilt netist

Esimene lumi

Muinasjututund

Muinasjututunni sisustasid Piia ja Riin. Ellen Niidu lasteraamatute ainelisse kavasse oli pikitud ka laulumäng "Rongisõit". Koos lõbusate mängude ja maiustamisega möödus märkamatult kaks tundi. Pildil olev krõll on joonistusvõistluse võitnud töö, mille autoriks Maria Katariina.
Eilse päeva pildid.

Loeb, mida loed

Sellise nutuse ilmaga on mõnus toas raamatut lugeda. Aga mida lugeda ja milline on hea lasteraamat?

Siit leiad ühe nimekirja raamatutest, mida soovitavad kirjanduse alal asjatundjad: Anne Kõrge, Jaanika Palm , Krista Kumberg jt.

Nobeli kirjandusauhind 2008

Nobeli kirjandusauhinda annab Rootsi Akadeemia välja alates 1901.aastast. Käesoleval aastal tunnistati selle vääriliseks Jean-Marie Gustave Le Clézio.
Prantsuse kirjaniku sulest on ilmunud romaane, novelle, lasteraamatuid, esseid.
Tema esimene romaan "Protokoll" pälvis 1963. aastal Renaudot`i preemia.
1980. aastal omistas Prantsuse Teaduste Akadeemia talle romaani "Desert" eest esimese Paul Morand`i auhinna.

Eesti keeles on ilmunud 1973. aastal novell "Päev, mil Beaumont tegi tutvust oma valuga" kogumikus "Prantsuse novell", 1990. aastal romaan "Kõrb", 1997. aastal elulooraamat "Diego ja Frida" tuntud Mehhiko kunstnikepaarist Diego Rivera ja Frida Kahlost.
17.10.2008 "Sirp"avaldas Le Glézio täisteksti "Elusa jumala mägi", seda võib siit lugeda Helle-Iiris Michelsoni tõlkes.

Loe ka kajastusi ajakirjanduses:
Postimees, Eesti Päevaleht, Sirp, Õhtuleht.

Raamatukogupäevad tulekul

Sünnist saati asume eneselegi märkamatult üles ehitama oma keha ja vaimu. Oleme ammu mõistnud vajadust kanda pidevalt hoolt iseenese füüsilise vormi eest – hindame ökotoitu, tungleme tervisekeskustes. Lõpuks oleme märganud ohutuld, mis suunab meid sama hoolikalt tegelema vaimse vormiga. Oleme aru saanud, et lugemine ei ole pelgalt teabe omandamise või meelelahutuse üks paljudest, hõlpsasti asendatavatest viisidest.

Lugemine on mõistuse vaimne treening, lugemisvara kujundab inimese mõtteid ja annab oskuse neid väljendada.Raamatukogu kui mõistuse tervisekeskuse roll on muutumas üha olulisemaks. Raamatukoguhoidjalt oodatakse vaimset vormisolekut, head treeningvahendite valikut, oskuslikku juhendamist. Me oleme valmis, avame uksed ja võtame vastu kõik, kes on juba taibanud : LOEB, MIDA LOED.

Raamatukogus toimub:

• 20.okt. Ettelugemispäev

• 26.okt. Joonistame KRÕLLI. Vahvama pildi joonistajale auhind.

• 02.nov. Muinasjututund

E - näitus

Eesti Rahvusraamatukogu koduleheküljel on võimalik vaadata mõningaid raamatukogu poolt, või osalusel, korraldatud näituste materjale. Üks selliseid on tähistamas Eesti Vabariigi 90. aastapäeva.
Näituse pealkiri: Meie parlament ja aeg

Rahvusraamatukogul uus peadirektor

Lähemalt temast

Seltsimees laps

Leelo Tungla "Seltsimees laps ja suured inimesed" on südamlik ja haarav lugu autori lapsepõlvest. Keerulise aja sündmusi jutustatakse lapse pilgu läbi nähtuna.
Raamat algab sellega: musta mantliga mehed viivad Leelo ema Patarei vanglasse ja lõpeb teatega, et memmele on karistuseks määratud 25+5 aastat Siberisse saatmisega. Vahepealne aeg kulgeb koos tataga(isaga) suures ootuses ja lootuses, et memme kohe koju tagasi tuleb. Sinna ajavahemikku mahub palju südmusi.
"Ole hea laps!" hüüdis ta mulle, kui oli raudredelit pidi kongiukseni roninud. "Ole hea laps, siis tuleb memme varsti tagasi! Võib-olla homme, võib-olla ülehomme..."
Kuna memme ei tule ega tule, tekib lapses süütunne, äkki ma polnud nii hea kui vaja. Kord tunneb laps enne magama minekut õhus memme lõhna, sellist õrna ja pehmet.
"Tata,tata!" jooksin kisaga teise tuppa. "Memme tuleb kohe koju, ta lõhn on juba kohal!"Tata käsi jäi arvelauanuppude kohal õhku: "Kus? Mis sa ajad!" Kui me temaga magamistuppa tõttasime, oli lõhn justkui nõrgemaks jäänud. "Mm-mm... Mina ei tunne midagi!"tunnistas tata.
"Asi lõhnab hoopis selle järele, et nüüd on sul aeg kotile minna!"lausus tata ja tõmbas kõrvalkardinad tihedalt ette. "Mul on vaja veel mõned kooliarved kokku lüüa, siis poen ka põhku."

Kuigi teema on sünge ja sündmuste kirjeldused tihti nutma ajavad, ei mõju raamat ometi masendavalt, siin on koomilisi ja lõbusaid seiku, mille üle saab südamest naerda. Väga usutavalt kirjutatud, nagu oleks selle loo laps tol ajal kirja pannud.

Leelo Tungal on ühes intervjuus öelnud, et selliseid lugusid, nagu "Seltsimees laps", tuleks jutustada nii selleks, et suur inimene oskaks märgata last enda kõrval, kui ka selleks, et aru saada, kui suur õnn on omada oma riiki.
Raamat on mõeldud lugemiseks nii lastele kui täiskasvanuile. Meie raamatukogus on täiskasvanud selle väga soojalt vastu võtnud. Laste arvamust ei tea, sest nendeni pole see raamat veel jõudnud.