Kohtumine Katrin Karismaga

Viimasel ajal võib sageli kohata riigikogusse pürgijaid rahva ees esinemas. Nii juhtus ka eile. Krõbedast pakasest hoolimata väisas Raikküla Katrin Karisma Reformierakonnast. Nänniks kaasas visiitkaart, kringel ja laul.

Rahvasaadik tutvustas lühidalt oma erakonna valimisprogrammi, rääkis riigikogu igapäevatööst, oma elust, vastas küsimustele ja sujuvalt läks edasi lauluga. Kohtuda sellise vahetu, sooja, särava inimesega oli puhas rõõm.

Mõneti meenutab praegune valimiseelne aeg jõulueelset aega, sest käiakse külas ja tuuakse kingitusi.

Kohtumine kirjanikuga

16. veebruaril kohtusid meie maakonna raamatukogude töötajad Rapla Keskraamatukogus kirjanik Kärt Hellermaga. Pärast Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetamist tegutses ta ajakirjanikuna 16 aastat. Kirjutanud peamiselt kultuuriteemadel. Tänaseks on naiskirjanikult ilmunud 7 raamatut. Nendeks on: " Alkeemia" ilmunud 1997, "Kassandra" 2000 , "Avanenud ruum" 2006, "Kohanenud kirjandus" 2006,"Ma armastasin David Copperfieldi" 2007, "Sinine missa" 2008, "Õrnad kõrvad" 2010. "Õrnad kõrvad" on kirjaniku esimene lasteraamat, sellest raamatust kirjutab Jaanika Palm nii
Kärt Hellerma rääkis oma raamatutest, naisprosaistiks olemise raskusest praeguses ühiskonnas ja kultuuris, kus valitseb mõistuse diktaat tunnete üle.

Raamatukogus on armastust

Blogistaja Blogist leidsin vahva filmiklipi ja panin ka siia üles.

Elektrooniline hääletamine

Elektrooniliselt saab hääletada ajavahemikus 24. veebruar kell 9.00 kuni 2. märts kell 20.00 ööpäevaringselt.

Selleks, et kõik õigel ajal ladusalt sujuks, saab aadressil www.valimised.ee alates 8. veebruarist kuni 10.veebruarini 2011 e-hääletamist proovida. Proovihääletamine võimaldab kontrollida, kas valija arvuti on õigesti seadistatud, kas ID-kaardi sertifikaadid kehtivad ning kas PIN-koodid on olemas.

Proovihääletuse puhul saab valida väga värvikate tegelaste vahel, kes on jagunenud kolmeks erakonnaks: muinasjututegelased, filmikangelased ja lauljad. Lisaks on kandideerimas üksikkandidaadid: Internet, Raha ja Ivan Orav.

Proovisin ja kõik toimis tõrgeteta. Tänasel tuisusel päeval üks mõnus lugu kuulamiseks

Valimiseelne aeg

Natuke nalja, natuke muusikat, natuke poliitikat ja natuke suupistet ka - sellise pealkirja all kutsus Keskerakond rahvast valimiseelsele kohtumisele Raikküla Kultuurikeskusesse 4. veebruaril.
Oma erakonnale toetuskampaaniat tulid tegema Aivar Riisalu, Hans Liibek ja Jüri Võigemast. Oli välja kuulutatud, et tulevad veel Mailis Reps ja Henrik Normann, aga neid ei olnud.

Kõigepealt jagati kõigile osalejatele erakonda tutvustav reklaambrošüür ja Mailis Repsi pildiga väike kalender. Kohtumise lükkas hoogsalt käima Aivar Riisalu oma etteastega. Tema väljendusliigutused ja kõva hääl tõid sõnumi hästi välja. Jüri Võigemast rääkis aga nii vaikse häälega, et osa jutust läks lihtsalt kaduma ja tahtmatult hakkas mõnigi pilku heitma suupistelaua poole. Erakond kostitas külalisi võilevatordi, kohvi ja teega. Kohtumine ei olnud ainult monoloog, vaid ikka dialoog. Saadikukandidaadid kuulasid ära inimeste küsimused ja selgitasid oma seisukohti. Kes ei soovinud ülesaali küsimusi ja vastuseid, need said vestelda väiksemas ringis. Juttu jätkus mitmeks tunniks.
Muusikalist külakosti pakkus Aare Viin.

2010. aasta parimad lasteraamatud

MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel valisid jaanuari viimastel päevadel lastekirjanduse eksperdid 2010. aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast taaskord välja parimad lasteraamatud.

«Oleme olukorras, kus lasteraamatuid ilmub palju ja vanematel on raske valida oma lastele väärt kirjandust. Et leida üles hea lasteraamat, on vaja kursis olla uudiskirjandusega. Heade lasteraamatute lugemine suurendab aga laste lugemishuvi. Seda probleemi leevendada püüdes hakkas Lastekaitse Liit 2009. aasta kevadel välja andma «Hea raamatu» märki,» seisis liidu avalduses.

Tavalise 10 parima raamatu asemel valiti sellel korral välja 13 raamatut. Valiku tegemisel arvestati eri vanuses lastega: mudilastest kuni põhikooli lõpetajani. Žanriliselt otsustas žürii esile tõsta ka hea luule- ja aimeraamatu.

Parimate raamatute nimekiri

Näu

3. veebruaril kell 04.31 algab Hiina kalendri järgi valge kassi aasta.

Tinglikult võib seda aastat nimetada ka kübarate aastaks, sest Evelin Ilvese viltmütsist on saanud meedia lemmikteema.

Kassi hääl erinevates maailma keeltes.

Haigla

Jaanuaris kõige enam lugemiseks nõutud on Raplast pärit endise tippjuhi Avo Kulli romaani "Haigla".
Raamat saavutas kirjastuse Tänapäev 2009. aastal korraldatud romaanivõistlusel esimese koha.
Tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning paljudest muudest teemadest.
Pikemalt autorist ja tema romaanist loe siit

Tuisk

Tuisk jookseb võidu tuisuga,
ei teine teisest mööda saa:
üksteise ette tõttavad,
üksteist nad maha jätavad.

Ma vaatan, kuni väsib silm,
mu mõtte tuleb vaimuilm:
tuisk jookseb võidu tuisuga,
ei teine teisest mööda saa.

Need lumelained väljal,
nad on nii armsad, hääd,
kui süda on tusas ja palav,
nad jahutavad pääd.

Ja põhjatuul on nii lahe,
nii lahedaks läheb pää;
jah, isegi surm on nüüd mahe
ja isegi hukatus hää.

Juhan Liiv
(1909)

Häid pühi!

Statistikaametilt lugemise kohta

Kolmveerand Eesti elanikest luges 2010. aastal aasta jooksul raamatuid. Raamatuhuviliste osatähtsus on kümne aastaga kümnendiku võrra suurenenud.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmeil loeb 10-74- aastatest Eesti elanikest aasta jooksul töö või õpingute tõttu raamatuid 23 protsenti ning 52 protsenti teeb seda muul põhjusel.

Kuidas seda uuringut teostati ja mida huvitavat veel teada saadi, sellest saab lugeda "Veerand elanikest pole viimasel aastal raamatuid lugenud"(postimees.ee).
Selle loo kohta on ka hulgaliselt kommentaare, soovitan neid lugeda.

Talv nagu muinasjutt

Taevaveskid jahvatavad täiskoormusel ja pehmet lund muudkui langeb ja langeb. Mälust hakkab kustuma, et vahepeal oli soe suvi, meeles vaid lõputud lumehanged.
Ikkagi - paganama ilus on puhas ja valge loodus!

Raamat nobenäppudele

Käes on juba jõulukuu ja see on täiesti kindel, sest maa ju valge ning päkapikkegi juba nähtud askeldamas. Mida aga panna kingikotti? Kes eelistab poekaubale oma kätetööd, siis vahvaid ideid ise mänguasjade meisterdamiseks pakub äsja ilmunud raamat "Kiri Kari", mille autoriteks Anu Raud ja Anu Kotli. Raamat kiriloomade ja kirilindude kudujatele, sisaldab loomade ja lindude kudumisõpetusi ja mustreid.

No kellel võiks olla midagi näiteks sellise pehme rebase vastu?


Kunstnik Anu Raud kootud rahvuslike mänguasjadega.

Foto: Elmo Riig/Sakala

Raamatu lugemine aitab stressi vähendada

Sussexi ülikooli teadlased leidsid, et stressirohkes olukorras on kõige usaldusväärsemaks abinõuks raamatu lugemine. Meetod töötas ligi 70 protsenti eksperimendis osalenu puhul, vähendades kortisooli(stressihormooni) taset, normaliseerides südamelöökide kiirust ja alandades lihaspinget. Lugemine toimis kiiremini kui rahustava muusika kuulamine, jalutuskäik värskes õhus või tassike piparmünditeed.
Selline lugemisele kiituselugu tänases Postimehes.

Maagiline Põhjala

Põhjamaade raamatukogunädal (8.-14. november) toimub juba 14. korda. Sel aastal kannab ta pealkirja "Maagiline Põhjala". Põhjala saagad ja mütoloogiad on oluliselt mõjutanud põhjamaade tänapäeva fantaasiakirjandust. Karm loodus, pimedus ja äng kujundasid müstikal põhineva jutustamisstiili, mille abil vestjad püüdsid selgitada üleloomulikke loodusnähtusi.

Selle aasta etteloetavate tekstide abil püütakse leida seoseid põhjamaade algupärase kirjanduse ja nüüdisaegse fanataasiakirjanduse, müütide ja tegelikkuse, mineviku ja oleviku vahel.
Korraldajad on valinud ette lugemiseks järgmiste autorite tekstid: A.S. Magnason Islandilt, J.A. Lindquist Rootsist ja L. Kaaberbol Taanist.

Meie raamatukogus on neist kolmest raamatust, mida ette loetakse Lene Kaaberboli "Nägija tütar".
11-aastane Dina on emalt pärinud võime inimesele silma vaadates näha tema süngemaid ja varjatumaid saladusi. Kui Dina ema ühel päeval Dunarki lossi kurjategijat ära tundma kutsutakse, peab Dina talle õige pea järgnema, et päästa ema julma Drakani küüsist. Algab seiklus draakonite valvatud lossis ning Dina õpib oma võimeid õigesti kasutama.

Raamatukogupäevadest

Sai teoks raamatuvahetuslaat "Raamat uuele ringile". Kõigepealt tänud kõigile, kes üleskutsele reageerisid ja kirjanduse kohale tõid. Toodud oli rohkelt nii raamatuid kui ka ajakirju.
Laadapäeval tunglemiseks nagu Stockmanni Hulludel Päevadel ei läinud, aga huvilisi käis päeva jooksul päris palju ja tühjade kätega ei lahkunud keegi. Mõni külastaja oli oma leiu üle kohe väga õnnelik.

Nüüd mõnest ehmatavast leiust. Ma ei mõtle siin haruldasi pealkirju, vaid seda, mida mõne raamatu tiitellehel näha võis. Leidsin viie erineva raamatukogu pitsatiga raamatuid. Mõned pühendusega raamatud kooli lõpetamise puhul ja ka kirjanike autogrammiga raamatuid.

Ettelugemispäeval oli tutvustamiseks ja katkendi ette lugemiseks valitud K. Smitti "Varesejalakiri".
Edasi oli kavas õnnekurekeste voltimine ja nende riputamine Soovide Puule. Hiinas ja Jaapanis peetakse kurge edu ja pika eluea sümboliks. Jaapani legendi järgi täituvad nende soovid, kelle volditud kured looduses lagunevad.
Üsna pea selgus, et origami tehnika polegi nii lihtne kui esmapilgul paistab. Origami diagrammide järgimine on omaette kunst, sest maksimaalset infot antakse minimaalsete joonistega. Hea õpetuse-video leidsin ka internetist. Kõige parem on ikkagi nii, et asjatundja näitab alguses voltimise käigu ette.
Meie Soovide Puu tuli välja selline rõõmus, Kristi jõudis voltida ka ühe keerukama tiibu lehvitava kure. Lõpetuseks võin öelda, et voltimine on üks mõnus meelelahutus ja vaja ei lähe peale paberi muud, kui mõistust ja käte osavust.

Külalised kaugelt üle vee

Eile olid Raikkülas vastukülaskäigul Hellamaa külakeskuse taidlejad. Nad külastasid ka raamatukogu. Meeldiv võimalus oli kohtuda ja vestelda Hellamaa raamatukogu juhataja Anne Leeslaga. Maakonna vanemad raamatukogutöötajad kindlasti tunnevad ta pildilt ära, sest ammustel aegadel töötas ta mõnda aega Rapla Keskraamatukogus.

Tragi Maris telesaates

Maris Adoma on nüüd meil Raikkülas väga pop tüdruk. Maris (10-aastane) esineb edukalt teleshow -s "Eesti talent".
Tema talent seisneb selles, et ta oskab kiiresti ja õigesti ära arvata mitu tähte on sõnas. Ütled sõna ja tema kohe vastab. Olen minagi teda raamatukogus "eksamineerinud"ja õiged vastused tulevad välgukiirusel.

Edu Marisele ka edaspidi!

Jah lugemisele

Kolmapäeval, 27. oktoobril kell 13.00

lastele

ETTELUGEMINE + MEISTERDAMINE

Ettelugemisele tuleb üks lugu linnust. Meisterdame origami tehnikas kurekesed Soovide Puule.

Kohtumiseni raamatukogus!

Kingi raamatukogule raamat

Tänasesse päeva tõi päikest ... Ülle Saar ... Keo külast. Ta kinkis oma koduraamatukogule
Juta Siiraku "Kui kodud lõhuti"

Aitäh!

Raamat uuele ringile

24. oktoobril kell 10 - 14 toimub Raikküla Kultuurikeskuse fuajees

tasuta RAAMATUVAHETUSLAAT " Raamat uuele ringile"

Kui sul on kodus raamatuid ja ajakirju, mida enam ei vaja, kuid mis võiks kellegile huvi pakkuda, siis palun too need Raikküla raamatukogusse (lahtioleku aegadel). Kirjandust saab ära tuua alates 10. oktoobrist kuni laadapäevani.

Tule tooma ja endale sobivat valima!

XIII Täiskasvanud õppija nädal 08.-15.oktoober 2010

Igal aastal kuulutatakse täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames välja aasta õppija, aasta koolitaja, aasta koolitussõbralikum organisatsioon ja aasta koolitussõbralikum omavalitsus. Sel aastal esitati tunnustamiseks 193 kandidaati üle Eesti.

2010.aasta Rapla maakonna aasta õppija nominentide nimekirjas on ka üks Raikküla inimene. Lipa teabepunkti juht Merily Vinter.

Kogu nimekiri ja mis toimub Rapla maakonnas - vaata siit

Silmailu sombuses septembris

Viimastel aastatel olen oma koduaias katsetanud vähemalt ühe uue suvelille sordiga.
Sel kevadel sattusid aiapoes näppu mehhiko vanikkuljuse seemned ja need ka ostsin. Alles kodus avastasin, et vanikkuljus vajab hästi pikka ettekasvatamise aega ning tihti ta ei jõuagi enne külmade tulekut õitsema hakata. Käes oli aga juba aprill, ikkagi külvasin seemned potti, võib-olla läheb õnneks. Suvel muudkui kastsin, väetasin ja korjasin tigusid.
Alles augusti keskpaigas ilmusid nähtavale esimesed õiepungad. Veel kolm nädalat ootamist ja pungadest arenesid helerohelised noored õied, mis mõne päeva pärast värvusid lillaks.
Jõudsingi ära oodata! Nüüd on mul aias lopsaka lehestikuga kaetud puu, millel korraga mitmes arengufaasis õisi. Selle lille puhul oli väga huvitav just ta arengut jälgida.

Tegime näpunukkudega teatrit

Möödunud pühapäeva lõunaks ei olnud raamatukogu töölaud nagu tavaliselt selleks ajaks lugejate poolt tagasi toodud raamatutest lookas, vaid oli kaetud mitut värvi viltimisvilla õhuliste pilvedega. Viltisime näpunukke. Õpetust neile, kes soovisid omandada uut oskust, andis Maire.
Mõnusaid pehmeid tegelasi kogus just paras jagu, et nendega maha mängida üks väike etendus J. Oro "Muna" raamatu järgi.
Pildid siin

Meisterdamistund lastele

5. septembril kell 14.00 toimub raamatukogus meisterdamistund. Vildime näpunukke. Õpetuse leiad Karin Kägo raamatust "Näpunukud".
Näidistena on raamatukogus vaatamiseks 6 erinevat näpunukku. Pildil on näha jänes, koer, orav, rebane, draakon ja tibu.
Tule uudistama ja osalema!

Rõõm suvest

Liis Ehavere "Martin ja salalaegas"

Raamatu autor Liis Ehavere on Raikküla tüdruk. Siin on ta sündinud, siin möödus tema lapsepõlv, siin lõpetas ta põhikooli. Praegu töötab Liis Hagudi põhikoolis õpetajana.
Kes on pidevalt lugenud Rapla maakonna ajalehte Nädaline või Rapla Teatajat, on tema kirjatükkidega ammu tuttav. Tema lugusid on avaldatud ka vabariiklikus ajakirjanduses ning õpikeskkonnas Miksike näidend "Kaasaegne kadriõhtu".

Nüüd siis ilmus ohutusteemaline lasteraamat "Martin ja salalaegas".

Martin on seitsmeaastane linnapoiss, kellele meeldib olla maal vanaema-vanaisa juures. Ta teab, et vanaisa tööriistakuuri ülemisel riiulil seisab päevinäinud kohver, kus vanaisa sõnul on peidus uued elud. Oma esimesel kevadisel koolivaheajal on poiss võtnud nõuks järele uurida, mis saladused end vanaisa aardelaekas peidavad...

Mõnusat lugemist!