Masingu loomingust inspireeritud loovtööde lugemine

11. augustil 2009 täitub 100 aastat Uku Masingu sünnist.

Grupp inimesi Raplamaalt, kes peab oluliseks suurmehe loomepärandi tutvustamist ja jäädvustamist, on algatanud koostöös Raikküla valla, Raplamaa Omavalitsuste Liidu Rapla Omavalitsuste Arengufondi, Rapla Maavalitsuse ja Rapla Maarja Magdaleena kogudusega üleskutse tähistada käesolevat aastat Uku Masingu juubeliaastana.

Palume Teid osalema

„Uku Masingu 100“ juubeliaasta

raames korraldatud

gümnasistidele mõeldud Uku Masingu loomingust inspireeritud loovtööde lugemisele

16. aprillil algusega kell 14.00

Rapla pastoraadis

Päevakava

14.00 -12.10 Tervitus ja avasõnad

14.10 -14.20 Uku Masing 90 – esseekonkursi võitja Tauno Kibur tutvustab oma esseed Vana Testamendi

prohvetitest

14.20 -14.45 Raplamaa gümnasistid loevad Uku Masingu loomingust inspireeritud loovtöid

14.45 -15.00 Tunnustamine ja tänamine

15.00 - seltskondlik keskustelu kohvilauas Uku Masingu loomingu ainetel

Muusikalisi vahepalu esitab Kristi Hinsberg

Projektijuht – 56 465 874, anne.kalf@mail.ee
Pildil on võistlusel osalenud viis õpilast - kaks Ed. Vilde nim. Juuru Gümnaasiumist ja kolm Rapla Ühisgümnaasiumist. Õpilasi ja nende juhendajaid Tauno Kiburit, Ülle Mäekivi, Maarika Lipsu tänas korraldustoimkond Ilmamaa kirjastuse välja antud Uku Masingu teoste ja lilledega.

Armastuse jäljed

Marje Ernits

Armastuse jäljed

Tormikiri 2009

Raamat üllatas rõõmsalt kohe esimestel lehekülgedel, kuna peategelane on raamatukoguhoidja ja selle elukutse esindajaid kirjanduses ju sageli ei kohta.
Sireli on juba mõnda aega töötu olnud, kui äkki pakutakse talle erialast tööd naabervalla vastavatud ramatukogus. Edasine sündmustik ongi antud viimaste aastate külaelu taustal ja nii mõnigi seik tuleb tuttav ette.
Sireli elu muutub tundmatuseni, kui tema mees toob ühel päeval koju viiekuuse kaukaasia lambakoera kutsika. Sirelile pole loomad kunagi meeldinud, kuid Vello magab tihti joomast pead välja ja teist vestluskaaslast naisel pole, siis ta hakkab koeraga rääkima, kusjuures koer nagu mõistaks oma perenaise tundeid ja mõtteid. Nende vahel tekib sügav kiindumus.
Mõne aja möödudes aga levivad alevikus kuuldused mustavalge laigulisest pirakast Baskerwilli koerast, kes murrab kasse, sööb koeri ja kargab inimestele kõrri. Omanik pidi koera valgete linade vahel hällis hoidma, autos turvavööga kinnitama ja kõigi edevuste tipuks pidi koer näitustel käima ja riideid seljas kandma.
Kas neil kuuldustel ka tõepõhja all on, sellest saate teada, kui loete seda romaani.

Lasteraamatu pidupäev

Täna on rahvusvaheline lasteraamatu päev, mida hakati esmakordselt tähistama 1967. aastal ja alati 2. aprillil, muinasjutuvestja H.C.Anderseni sünnipäeval.

Selle aasta lasteraamatupäeva plakati ja sõnumi "Mina olen maailm" autor on Egiptuse kunstnik Hani D. El-Masri. Sõnumis ta ütleb:

"Mina olen maailm ja maailm on mina,
sest raamatu abiga võin muutuda
kelleks iganes tahan.
Sõnad ja pildid, luule ja proosa
kannavad mind kaugele ja lähedale..."

Lastekaitse Liit valib kaks korda aastas uudiskirjanduse hulgast välja häid lasteraamatuid. Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti. Hea lasteraamat on ilusas eesti keeles, kaunilt kujundatud, arendab kujutlusvõimet, äratab uudishimu. Väljavalituteks osutusid 2009. aasta kevadel järgmised raamatud.

Karjalaskepäev raamatukogus ehk kõik raamatud väljas

Tõlkinud Uku Masing

Rabindranath Tagore

Hinge sosistused

Ilmamaa 2008



"Hinge sosistused" on mõtiskluste kogu, sisaldab miniatuure ja aforisme. Rabindranath Tagoret ja Uku Masingut on peetud sugulashingedeks.
Tõlge on valminud 1947. aastal saksa keele kaudu. Tähelepanu vääriv raamat, sest raamatu kujundus ja kogu tekst on suurmehe enda käega kirjutatud kaunis ilukirjas. Seda eripära on ka trükiväljaanne edasi andnud. Pühendatud on see teos Uku Masingu õemehele Evald Saagile.
Et saada aimu, kuidas raamat trükiväljaandena paistab, on sellest valminud 10 leheküljeline esitlus. Leheküljed tulevad täpselt nõnda kui raamatus: 2 esimest tühjad, siis tekst, jne. Uku Masingu tõlketööde nimekiri Vikipeediast.

Elagem elusamat elu

Elagem elusamat elu - see on "Uku Masing 100" juubeliaasta juhtmõte.

14. märtsil, emakeelepäeval, kuulutati Rapla Keskraamatukogus Uku Masingu aasta avatuks. Kohal oli peale korraldustoimkonna palju inimesi, kellele on tähtis suurmehe loomepärand.
Uku Masing on sündinud 11. aug. 1909.aastal Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas. Alghariduse omandas ta kohalikus koolis Lipal, edasi läks õppima Tallinna, sealt Tartusse. Tartus ta ka suri 25. aprillil 1985. Uku Masingut tuntakse kui teoloogi, luuletajat, folkloristi, filosoofi, kunstnikku, keele- ja loodusteadlast.
Mujal maailmas on Masing tuntum kui omal maal. Tema loomingut on palju säilinud, aga avaldatud vähem, sest vene ajal oli Masing üldsusele tabu. Viimase kahekümne aasta jooksul on tema loomepärand ka meile kättesaadavamaks muutunud.

Projektijuht Anne Kalfi sõnul on see juubeliaasta pühedatud Uku Masingule kui luuletajale ja tõlkijale. Märtsist kuni detsembrini toimuvad Raplamaal Uku Masingu juubeliaasta raames mitmed ettevõtmised.
1. aprillini saab Rapla Keskraamatukogus vaadata Uku Masingu loomingu näitusi: raamatunäitust ja maalinäitust, mille maalid I. Pata erakogust.

Meeldivalt üllatas oma lühikese, kuid emotsionaalse sõnavõtuga EELK peapiiskop Andres Põder. Ta meenutas ühte aastatetagust kohtumist Uku Masinguga.

Ettekandega "Uku Masingu keeletõelusest" esines keeleteadlane Kristiina Ross. Ta kõneles emakeele tähtsusest, sest keel, mida me kõneleme, mõjutab viisi, kuidas me mõtleme maailmast.
Pikemalt peatus ta Uku Masingu eripärasel keelekasutusel rohkete näidete varal.


Päeva ametliku osa lõpetas Nädalise ajakirjanik Margus Mikomägi. Lummavalt kõlasid tema esituses kaks Uku Masingu tekstidele loodud laulu.

Mis siin salata, Uku Masingu tekstid pole alati kergesti loetavad ja peab pingutama, et neist aru saada. Kes pole veel Masingut enda jaoks avastanud, võiks teha seda tema luulet lugedes.
Hea on kuulata luuletusi näitlejate esituses, leidsin internetist järgmised luuletused:
Kui vanasti räägiti luulest - Jaan Toominga esituses
Armastus on armas tunne - Priit Pedajase esituses
Uduse torni tipul - Jaan Toominga esituses
Kui tasa täna astuvad Su jalad - Priit Pedajase esituses
Neid saab kuulata siit.
Rohkem pilte sellest sündmusest Rapla KRK koduleheküljelt pildigaleriist.

Uku Masingu juubeliaasta avamine

11. augustil 2009 täitub 100 aastat Uku Masingu sünnist.

Grupp inimesi Raplamaalt, kes peab oluliseks suurmehe loomepärandi tutvustamist ja jäädvustamist, on algatanud koostöös Raikküla valla, Raplamaa Omavalitsuste Liidu Rapla Omavalitsuste Arengufondi, Rapla Maavalitsuse ja Rapla Maarja Magdaleena kogudusega üleskutse tähistada käesolevat aastat Uku Masingu juubeliaastana. „Masing 100“ juubeliaasta väljakuulutamine leiab aset eesti rahvale olulisel päeval – emakeelepäeval, 14. märtsil 2009.

Palume Teid osalema
„Uku Masingu 100“ juubeliaasta
väljakuulutamise avaüritusel
emakeelepäeval, 14. märtsil kell 12.00
Rapla Keskraamatukogus

Päevakava
12.00 -12.15 Tervitus ja avasõnad
12.15 -12.25 Rapla maavanema hr Tõnis Blank´i tervitus ja Uku Masing 100 – juubeliaasta väljakuulutamine.
12.25 -13.25 „Uku Masingu keeletõelusest“ – Kristiina Ross
13.25 -13.45 Uku Masingu tõlkeloomingut Rapla Teatritegemise Seltsi esituses
13.45 - seltskondlik keskustelu ja Uku Masingu loomenäitusega tutvumine

Medaljon

Vaid loetud päevade pärast saab seda uut noorsooromaani lugeda ka meie raamatukogus. Eriliseks teeb raamatu see, et autor Ene Sepp on Rapla tüdruk ja õpib Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi 11 klassis. Raikküla on ju Raplale nii lähedal ja paljud siitkandi lapsed õpivad temaga ühes koolis.
Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel saavutas "Medaljon" III koha.
Ühtlasi avas just see raamat Tänapäeva noorsooromaanisarja uues kuues. Uue kujunduse autor on Londonis elav disainer Evelin Kasikov. Iga uue raamatu kujunduse põhimõtteks on kasutada taustaks erinevat kangast, millele on kirjad eri tehnikates peale õmmeldud.
Raamatu sisust:
15-aastane Heidi elab igati hästi toimivas maailmas, kuni saab saatusliku sõnumi… Järgmisel hetkel avastab seni nii korralik ja sõnakuulelik tüdruk ennast purjuspäi peaaegu jõkke kukkumas. Ootamatu võõras muudab tema käekäiku veel rohkem ja enne, kui tüdruk arugi saab, on tal uued sõbrad, probleemid koolis, tülid emaga. Lõputud peod ja üha uued mured keeravad Heidi senise elu pea peale. Kas tal on lootust see jälle rööbastele sättida või saab temast vaid osa allakäinute statistikast?

19. veebruaril on Rapla Keskraamatukogus raamatu esitlus.
Foto: Peeter Sepp

Eesti kauneimad raamatud 2008

Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis on avatud 5-21. veebruarini näitus 2008 aastal ilmunud kauneimatest raamatutest. Siin nad on:

25 kauneimat Eesti raamatut 2008

5 kauneimat Eesti lasteraamatut

Pildid blogis

Kuidas panna pilte blogisse nii, et mitte minna pahuksisse seadusega? Vajaliku postituse selle kohta leidsin blogist Chicago Sõnumid pealkirjaga: Mida peaks blogijad teadma autoriõigusest.
Et asjad piltidega segased on, annab tunnistust Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja Scanpixi vaheline tüli, sellest tänases Eesti Päevalehes.
Lisan veel Scanpixi kasutustingimused.

Valitsuskepi saab pühvel

Pühvliaasta algab 26. jaanuaril kell 09.56 ja kestab kuni 14. veebruarini 2010 kell 04.52.
Mida algav pühvliaasta toob, on suuresti igaühe enda teha. Kõik kaljukitsed peaksid väga rahul olema, seda lugesin Kivisildniku horoskoobist.
Laupäeval, 24. jaanuaril saab Kadriorus näha Hiina uusaasta karnevali. Kohale on oodata külalisi Pekingist. Lähemalt sellest
Kuidas aga hiinlased loomade järgi aastaid ennustama hakkasid, sellest pajatab üks muinasjutt.
Kollase maapühvliaasta moto - Selleks, et mitte murduda, tuleb painduda!

Kultuurivedur Anne Rande

Pühendumuse eest, millega Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Anne Rande lapsi raamatute ja kaunite kunstide juurde on toonud, pidas Postimehe kultuuritoimetus teda kultuuriveduri tiitli vääriliseks.



Pikemalt temast ja lastekirjanduse keskusest võib lugeda 16. jaan. Postimehest ja 17. jaan Postimehe lisast AK.

Pilt Postimehest

Eakate jõulupidu kultuurikeskuses 21. dets.

Mihkel Raud "Musta pori näkku"

Mul on harukordne võimalus aastate jooksul näha, kuidas Eesti popjumalad otse kuulsuse tippu on marssinud. See raamat siin püüab neid tagantjärele monumentaalsetena tunduvaid hetki võimalikult ausalt sõnastada.
Jutud selles raamatus pole just alati kõige süütumad. Kuid loodetavasti paistab nende ebasiivsate ja roppudegi lugude tagant midagi, mis aitab tänapäeval aru saada, miks on asjad täpselt nii, nagu need on. Sest mõistmata, kust me tuleme, on võimatu aru saada, kus praegusel hetkel oleme. Sellest, kuhu tee meid edasi viib, rääkimata.
Mihkel Raud

Kordustrükk sellest menuraamatust nüüd ka raamatukogus ja laenutamisel järjekord tekkinud.

Pilt netist

Esimene lumi

Muinasjututund

Muinasjututunni sisustasid Piia ja Riin. Ellen Niidu lasteraamatute ainelisse kavasse oli pikitud ka laulumäng "Rongisõit". Koos lõbusate mängude ja maiustamisega möödus märkamatult kaks tundi. Pildil olev krõll on joonistusvõistluse võitnud töö, mille autoriks Maria Katariina.
Eilse päeva pildid.

Loeb, mida loed

Sellise nutuse ilmaga on mõnus toas raamatut lugeda. Aga mida lugeda ja milline on hea lasteraamat?

Siit leiad ühe nimekirja raamatutest, mida soovitavad kirjanduse alal asjatundjad: Anne Kõrge, Jaanika Palm , Krista Kumberg jt.

Nobeli kirjandusauhind 2008

Nobeli kirjandusauhinda annab Rootsi Akadeemia välja alates 1901.aastast. Käesoleval aastal tunnistati selle vääriliseks Jean-Marie Gustave Le Clézio.
Prantsuse kirjaniku sulest on ilmunud romaane, novelle, lasteraamatuid, esseid.
Tema esimene romaan "Protokoll" pälvis 1963. aastal Renaudot`i preemia.
1980. aastal omistas Prantsuse Teaduste Akadeemia talle romaani "Desert" eest esimese Paul Morand`i auhinna.

Eesti keeles on ilmunud 1973. aastal novell "Päev, mil Beaumont tegi tutvust oma valuga" kogumikus "Prantsuse novell", 1990. aastal romaan "Kõrb", 1997. aastal elulooraamat "Diego ja Frida" tuntud Mehhiko kunstnikepaarist Diego Rivera ja Frida Kahlost.
17.10.2008 "Sirp"avaldas Le Glézio täisteksti "Elusa jumala mägi", seda võib siit lugeda Helle-Iiris Michelsoni tõlkes.

Loe ka kajastusi ajakirjanduses:
Postimees, Eesti Päevaleht, Sirp, Õhtuleht.

Raamatukogupäevad tulekul

Sünnist saati asume eneselegi märkamatult üles ehitama oma keha ja vaimu. Oleme ammu mõistnud vajadust kanda pidevalt hoolt iseenese füüsilise vormi eest – hindame ökotoitu, tungleme tervisekeskustes. Lõpuks oleme märganud ohutuld, mis suunab meid sama hoolikalt tegelema vaimse vormiga. Oleme aru saanud, et lugemine ei ole pelgalt teabe omandamise või meelelahutuse üks paljudest, hõlpsasti asendatavatest viisidest.

Lugemine on mõistuse vaimne treening, lugemisvara kujundab inimese mõtteid ja annab oskuse neid väljendada.Raamatukogu kui mõistuse tervisekeskuse roll on muutumas üha olulisemaks. Raamatukoguhoidjalt oodatakse vaimset vormisolekut, head treeningvahendite valikut, oskuslikku juhendamist. Me oleme valmis, avame uksed ja võtame vastu kõik, kes on juba taibanud : LOEB, MIDA LOED.

Raamatukogus toimub:

• 20.okt. Ettelugemispäev

• 26.okt. Joonistame KRÕLLI. Vahvama pildi joonistajale auhind.

• 02.nov. Muinasjututund

E - näitus

Eesti Rahvusraamatukogu koduleheküljel on võimalik vaadata mõningaid raamatukogu poolt, või osalusel, korraldatud näituste materjale. Üks selliseid on tähistamas Eesti Vabariigi 90. aastapäeva.
Näituse pealkiri: Meie parlament ja aeg

Rahvusraamatukogul uus peadirektor

Lähemalt temast

Seltsimees laps

Leelo Tungla "Seltsimees laps ja suured inimesed" on südamlik ja haarav lugu autori lapsepõlvest. Keerulise aja sündmusi jutustatakse lapse pilgu läbi nähtuna.
Raamat algab sellega: musta mantliga mehed viivad Leelo ema Patarei vanglasse ja lõpeb teatega, et memmele on karistuseks määratud 25+5 aastat Siberisse saatmisega. Vahepealne aeg kulgeb koos tataga(isaga) suures ootuses ja lootuses, et memme kohe koju tagasi tuleb. Sinna ajavahemikku mahub palju südmusi.
"Ole hea laps!" hüüdis ta mulle, kui oli raudredelit pidi kongiukseni roninud. "Ole hea laps, siis tuleb memme varsti tagasi! Võib-olla homme, võib-olla ülehomme..."
Kuna memme ei tule ega tule, tekib lapses süütunne, äkki ma polnud nii hea kui vaja. Kord tunneb laps enne magama minekut õhus memme lõhna, sellist õrna ja pehmet.
"Tata,tata!" jooksin kisaga teise tuppa. "Memme tuleb kohe koju, ta lõhn on juba kohal!"Tata käsi jäi arvelauanuppude kohal õhku: "Kus? Mis sa ajad!" Kui me temaga magamistuppa tõttasime, oli lõhn justkui nõrgemaks jäänud. "Mm-mm... Mina ei tunne midagi!"tunnistas tata.
"Asi lõhnab hoopis selle järele, et nüüd on sul aeg kotile minna!"lausus tata ja tõmbas kõrvalkardinad tihedalt ette. "Mul on vaja veel mõned kooliarved kokku lüüa, siis poen ka põhku."

Kuigi teema on sünge ja sündmuste kirjeldused tihti nutma ajavad, ei mõju raamat ometi masendavalt, siin on koomilisi ja lõbusaid seiku, mille üle saab südamest naerda. Väga usutavalt kirjutatud, nagu oleks selle loo laps tol ajal kirja pannud.

Leelo Tungal on ühes intervjuus öelnud, et selliseid lugusid, nagu "Seltsimees laps", tuleks jutustada nii selleks, et suur inimene oskaks märgata last enda kõrval, kui ka selleks, et aru saada, kui suur õnn on omada oma riiki.
Raamat on mõeldud lugemiseks nii lastele kui täiskasvanuile. Meie raamatukogus on täiskasvanud selle väga soojalt vastu võtnud. Laste arvamust ei tea, sest nendeni pole see raamat veel jõudnud.

Inventuur

Teade raamatukogu raamatufondi inventuurist tekitas külarahva seas lõbusat elevust, sest keegi ei mäletanud, et raamatukogus oleks inventuuri tehtud. Tõesti, sest viimane inventuur toimus 1990. aasta aprillis.
Inventuuri esimesel päeval oli oma nõu ja jõuga abiks Tiina Talvet Rapla Keskraamatukogust. Inventuuri käigus sai võrreldud elektronkataloogis arvel olevaid teavikuid kohalolevatega. Meeldivaks üllatuseks selgus, et puuduvaid raamatuid oli vähe - 54 eksmplari.
Kadunuks jäid näiteks: Aedniku ABC, Maailma ajalugu, Kaunid toataimed, Maailma imed.

Kukotski juhtum

Sellist pealkirja kannab Ljudmila Ulitskaja (pildil) teine eesti keelde tõlgitud romaan. "Kukotski juhtum" on vene haritlasperekonna mitme põlvkonna elukäigu kirjeldus. Esimene peategelane on kuulsast arstide suguvõsast pärinev günekoloog Pavel Kukotski, kes Teise maailmasõja ajal abiellub oma patsiendiga. Paljude värvikate tegelaste ja järgnevate põlvkondade saatuse kaudu kirjeldab autor lähiajalugu ja inimeste valikuid, mõtiskleb teaduse ja inimlikkuse piiride ning üleloomulike võimete üle. Seda raamatut on analüüsinud
Jan Kaus - loe

Ljudmila Ulitskaja (s.1943) on üks tänapäeva hinnatumaid, tõlgitumaid ja populaarsemaid vene kirjanikke, kelle loomingust on eesti keelde varem tõlgitud "Lõbus matus". Ta on hariduselt bioloog ning töötas aastaid geneetikuna. Erialaselt töölt vallandati ta samizdati trükiste levitamise eest. Tema esimene jutukogumik ilmus 1994. a. Prantsusmaal. "Kukotski juhtum" pälvis tähtsaima vene kirjanduspreemia - Bookeri auhinna. Kõik tema raamatud.
Ljudmila Ulitskaja pidi eelmise aasta kevadel kohtuma Eestis lugejatega, kuid ta ei saanud Eesti saatkonna piiramise tõttu viisat. Sellest tema artikkel
" Kui õige elaks inimese moodi".
Sel aastal viibis Ulitskaja Eestis aukülalisena kirjandusfestivalil Prima Vesta 2008. Kohtumised kirjanikuga läksid täissaalidele, mis näitab tema tuntust ka meil.

Kirjaniku loomingust ja intervjuud temaga.
Ljudmila Ulitskaja: heameel tehtud tööst on kõige tähtsam.
Ljudmila Ulitskaja: meie ülesanne on kaitsta lugevate inimeste eluõigust.
Seelikus Tšehhov Tartus.
Ljudmila Ulitskaja: ärge ostke viletsaid raamatuid.
Ljudmila Ulitskaja: tahan harida kasvavat põlvkonda.
Günekoloog Kukotski ja vene hinge juhtum.

Kas tasub lugeda, selles veenduge ise, sest mõlemad raamatud on meie raamatukogus olemas.

Suvine lugemine

Oma uues romaanis "Vaim" pajatab Ketlin Priilinn loo noorest naisest Helenast, kes veedab öö tühjalt seisvas vanavanemate majas. Selgub, et tema sattumine tol ööl majja polnud sugugi juhuslik. Talle antakse võimalus näha traagilist lugu, mis toimus seal majas palju aastaid tagasi ning mõjutab nüüd ka Helena enda elu.
Omapärase süzeega põnev lugu. Uudishimu kihutas tagant, et teada saada, mis edasi juhtub ja ei saanud raamatut kordagi enne lõppu käest ära panna.

Tunnustus emana

Jällegi on käes see päev, mil põhjust esile tõsta naise rolli emana. Meie maakonnas anti üheteiskümnendat korda välja Raplamaa aasta ema tiitel, mille pälvis Nele Aus Juuru vallast.
Iga omavalitsus valis eelnevalt oma piirkonna aasta ema ja esitas siis tema maakonda kandideerima.

Tore, et Raikküla valla aasta ema 2008 on Maire Põder.
Maire on sage külastaja Raikküla raamatukogus, otsimas kirjandust tööalaseks täiendamiseks või midagi iseendale hingelähedast. Meie väiksemad lugejad tunnevad teda hästi, sest oma oskusi ja kogemusi on ta jaganud ürituste põnevamaks muutmisel. Juuresoleval pildil õpetab Maire taimedest patsi punumist.
Kallis Maire, soovin Sulle ilusat pidupäeva ja rõõmu tublidest lastest!
Aasta ema 2008 tutvustus maavalitsuse kodulehelt.

Nelja Kuninga Tee peatuspaik Pakamäel

Renneri kroonika järgi Jürioo ülestõusu algus: "Aastal 1343 Püha Jüri ööl toimus suur tapmine Harjus, sest eestlased tahtsid oma kuningaid saada ja hakkasid asjaga nii peale. Ühel mäekünkal asus maja, selle tahtsid nad Püha Jüri ööl põlema süüdata; siis tahtsid nad korraga kallale tungida ja ära tappa kõik sakslased koos naiste ja lastega. Nii see ka sündis, sest nad hakkasid surnuks lööma neitseid, naisi, sulaseid, teenijatüdrukuid, aadlikke, noori ja vanu; kõik, kes olid saksa verest, pidid seal surema."

On avaldatud arvamust, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Pakamäel, mida peetakse muistsete eesti hõimude esindajate nõupidamise kohaks.

Nelja Kuninga Teest lähemalt
4. mail toimunust Pakamäel piltidena

Tüdruk, kes väljus vaikusest

See on Fiona Bollagi tõsieluline raamat. Fiona sündis kurdina. Väliselt oli ta nagu iga teinegi laps ja miski ei viidanud puudele. Kasvades aga märkasid vanemad, et temaga pole kõik nii nagu olema peaks. Uuringud haiglas kinnitasid kurba tõde, Fiona ei kuule ainsatki heli.
Lapsena saab ta kohmaka kuulmisaparaadi, mille kaudu võis müra tajuda. Kõnelema õpib Fiona ise oma häält kuulmata, samuti õpib ta ennast väljendama nii, et teised temast aru saaksid.
Kuueteistaastaselt saab ta sisekõrva implantaadi ja nüüd avaneb senini tundmatu helide maailm. Kui võrratult rikkamaks muutub tema elu ja Fiona võtab seda kui väärtuslikku kingitust.

Mõtlemisainet elu väärtuste üle pakkus ka Veikko Raagmetsa kursus enesemotivatsioonist, millest hiljuti osa võtsin. Nimelt soovitas ta keskenduda sellele, mis sul juba on ja mille eest peaksid tänulik olema. Leida igas päevas kiirete asjatoimetuste kõrval üks asi ja olla sellele tänulik. Mis ühele inimese on nii tavaline, et võime seda endastmõistetavaks pidada, ei pruugi teisel nii olla.